Sõna “jäised” ei ole parim iseloomustus Eesti-Vene suhetele, ütleb reedel Kremlis Venemaa presidendile Vladimir Putinile volikirja esitav suursaadik Marina Kaljurand.
Eesti-Vene suhted on mitmepalgelised, lausub ta Postimehele antud intervjuus. Kaljuranna sõnul on suhteid, mis toimivad Eesti ja Venemaa vahel väga hästi. Need on kultuurisuhted, need on suhted ametkondade, näiteks piirivalve ja tolli vahel. Spektri teisel poolel on erinev hinnang ajaloosündmustele, siiamaani seisab piirileping.
Kaljuranna sõnul on väär väita, et Venemaalt ei ole Eestil midagi head loota. “Kui me sellise mõttega läheneme, siis paneme Moskva saatkonna kinni ja läheme kõik koju,” lausus ta. “Suhetes Venemaaga ei ole kõik halb, on ka positiivset. Eelmisel nädalal toimus Narva uue silla töögrupi kohtumine ja sõlmiti protokoll, et hakatakse liikuma silla ehitamise suunas. Kindlasti on veelgi selliseid käegakatsutavaid tulemusi. Võib-olla me tahame lihtsalt näha negatiivset enam kui positiivset.”
Suursaadik toonitab, et Venemaa on Eesti naaber ning mida jõukam, parem ja demokraatlikum on sealne elu, seda soodsam Eestile.
Eesti-Vene suhtlemises on paraku vähe kontakte nii kõige kõrgemal poliitilisel tasemel kui ka ministeeriumide ametnike vahel, nendib Kaljurand. “President Arnold Rüütel esitas mullu veebruaris Vladimir Putinile kutse külastada Eestit talle sobival ajal. Ma arvan, et see oleks oluline. Nagu ka peaministrite, välisministrite, teiste ministrite ja poliitikute kohtumised.”
Samas suhtub Venemaa ajaloosse kohati väga teistmoodi kui Eesti, nimetades näiteks Nõukogude liidu kokkuvarisemist katastroofiks.
“Praegu, lugedes Vene ajakirjandust või rääkides näiteks tudengitega, kellega äsja kohtusin, jutustatakse Nõukogude perioodist kui millestki heast ja helgest, Balti riikide okupeerimist ei tunnistata,” räägib suursaadik.
“Tulles tagasi küsimuse juurde, miks ei saa Venemaa praegu anda ajaloole õiglast hinnangut. Moskva politoloogiatudengid küsisid eile mult vastu: aga mida ütleb siis Putin nendele veteranidele, kes on veel praegu elus? See peab olema väga suur julgus, et neile öelda: te olete ühe režiimi ja ideoloogia ohvrid, teid kasutati ära, et okupeerida Balti riigid, te olite lihtsalt tööriistad. Tõenäoliselt ei saa suhtumine muutuda enne, kui seda põlvkonda meiega enam ei ole,” selgitab Kaljurand.
Venemaa valulise reaktsiooni piirilepingute Eesti-poolse ratifitseerimisseaduse preambulale tingis Kaljuranna sõnul erinev arusaam demokraatiast ja võimude lahususest. “Vene pool tundis, et välisminister Urmas Paet on neid petnud, kui ütles, et valitsuselt ei tule piirilepingutele deklaratsiooni. Ei tulnudki, selle tegi parlament,” selgitab Kaljurand. “Aga Vene pool laiendas Paeti sõnu nii, et deklaratsiooni ei tule üleüldse, sest Venemaal on see nii: kui minister midagi taolist ütleb, siis ta peab silmas nii valitsust, parlamenti kui presidenti.”
www.DELFI.ee