Meeleolumuusika eest hoolitses Asta Ballstadt klaveril kaminasaalis. Kuulajaid oli palju ja nauditi hardumusega mängu. Aitäh Astale ilusa meelelahutuse eest!
Kella 3-ks koguneti dekoreeritud söögisaali. Sünnipäevalastele oli kaetud pikk laud, aukülalistele ja juubilaride sugulastele ning nende külalistele olid omaette lauad. Teadustajana astus kõnetooli Rosemarie Lindau.
Esimesena anti sõna meie aupeakonsulile ja EKNi esimehele Laas Leivatile, kes õnnitles sünnipäevalapsi konsulaadi poolt ja ulatas igaühele suure kimbu lilli.
Järgmisena tõi õnnesoove Kanada peaministri esindaja John McKay kindral-kuberner Adrienne Clarkson’i, Kanada peaminister Jean Chretien’i ja enda poolt. Samuti olid õnnesoove saatnud MPP Steven Gilchrist ja Ontario peaminister Ernie Eves. Linnanõunik Ron Moeser saatis tervitusi ja õnnesoove nii enda kui Toronto linnapea poolt.
Auaadressid, tunnustuslehed ja kuninganna Elizabeth II 50.a. juubelipildi koos rinnamärgiga ulatas igale juubilarile John McKay, soovides käepigistusega igaühele veel palju õnne.
Toronto Eesti Ühispangalt tõi õnnesoove president Tarmo Lõbu, ulatades igale juubilarile kimbu punaseid roose ja ümbriku.
Toronto Eesti Abistamiskomitee poolt võttis sõna Tarvo Toomes, mainides, et pühitseme erakorralist juubelit. Neli meie kaaseestlast on saanud saja-aastaseks. Nad on läbi elanud kaks maailmasõda ja põgenenud kodudest. On elatud raskustes ja loodud uued kodud. Pr. Manni ja hr. Luide elukohad on olnud mere läheduses, mis hr. Luide puhul määras tema elutee meremehena-kaugesõidukaptenina.
Pr. Manni lapsepõlvekodu oli Sõrves, Saaremaal. Eluaeg on ta harrastanud käsitööd. Nii mitmelgi eestlannal on tema kangastelgedel kootud rahvariided. Kodukaunistamiseks on ta tikkinud linikuid, mida leidub paljudes kodudes. Ehatares veedab aega heegeldamisega, ehkki on kaotanud nägemise.
Pr. Rump on olnud samuti vilgas käsitöö tegija. Oli palju aastaid Vana-Andrese kiriku käsitööringi juhataja. Põgenikutee viis teda Saksamaale, Inglismaale, siis Kanadasse ja Rootsi ja lõpuks tagasi Kanadasse.
Pr. Kool töötas Tallinnas Keskhaiglas. Samuti rändas ta Saksamaale, sealt viis elukutse ta Inglismaale ja lõpuks Kanadasse.
Juubilarid kõik on Toronto Eesti ühiskonnas oma panusega kaasa löönud. Need neli elulugu räägivad Eesti rahva sitkusest ja tublidusest. Avaldame juubilaridele oma sügavamat austust ja lugupidamist ning soovime südamest palju õnne.
Praost Tiit Tralla tõi õnnesoove praostkonna poolt, paludes õnnistust juubilaridele.
Pidu ei saa peeta ilma lauluta — hr. Tuvikene alustas akordionil tuttava viisiga, kus kaasa laulsid pr. Tuvikene ja hr. Vabasalu ja nendega ühines kogu saalitäis rahvast. Muidugi lauldi „Nad elagu“ ja Roosi laulis veel hr. Tuvikese kirjutatud sõnadega ja tema akordioni saatel „Palju aastaid soovime teile üheskoos. Palju õnne, võtke vastu meie õnnesoov“. Lõpuks lauldi veel „Ma vaatan paadist kiikriga“.
Maitsti puuvilja, pakuti jooki. Peale ametliku osa lõppu serveeriti sünnipäevatorti, kringlit ja kohvi.
Kui oldi söödud, joodud ja juttu aetud, tõusis toolilt hr. Luide ja palus sõnaõigust ka ühele saja-aastasele. Ta tänas peo korraldajaid, Ehatare teenistujaid ja kiitis, et paremat kohta elamiseks ei ole, kui Ehatare. Kiitust sai ka köögipersonal. Soovitas, et kui keegi soovib sama vanaks saada nagu tänased sünnipäevalapsed, siis tuleb Ehatarre elama tulla — paremat kohta ei leidu terves Torontos, või isegi kogu maailmas.
Sünnipäevapidu oli ilus sündmus, mida veel kaua mäletatakse. Aitäh Ehatare haldjatele, kes alati abivalmilt Ehataresse tulevad ja kõiki abistavad.
