Oma tervituskõnes ütles suursaadik, et nii eestlastele kui ka soomlastele on riigi iseseisvus olnud suure tähendusega. Nii ka 1943. aastal liitus Soome armeega suur hulk eestlasi, et võidelda Soome vabaduse ja Eesti au eest. Soome oli saabunud ja võitles vabatahtlikena Soome armees ja mereväes 3350 meest. Mereväes võitlejad moodustasid 10% kogu Soome laevastikus teenivatest meestest. Maaväes võitlejaist moodustati jalaväe rügement JR 200. Neist vabatahtlikest langes rindel 200. JR 200 üks pataljon (esimene) oli IV Armee koosseisus eesliinil, kui Nõukogude Liit 1944 suvel Soomet ründas. Neid võitlusi on IV Armee juht kindral-leitnant Taavetti Laatikainen kirjeldanud oma päevakäsus. Soome ja Nõukogude Liidu vahel sõlmiti rahuleping ja eestlaste pataljon likvideeriti. Suur osa siirdus Eestise ja sinna jäänud meestest üle poolte jõudsid Siberi orjalaagritesse. Osal õnnestus jõuda Rootsi kaudu USA-sse ja Kanadasse. Üks osa vabatahtlikke võitles nn. Lapi sõjas.
Kanadasse jõudsid teiste hulgas Paavo Loosberg, Hannes Oja ja Ylo-Mark Saar, kelle auks oleme täna siia kogunenud; meie, soomlased, oleme väga tänulikud neile, kes aitasid meie iseseisvust säilitada, kõneles suursaadik. Samuti kuulub kiitus ja tänu eestlastest sõjaveteranidele, jätkas kõneleja, öeldes, et on uhke selle üle, et Soome valitsuse esindajana on tal võimalik neile üle anda aumärgid, mis on antud Soome Vabariigi nimel president Tarja Haloneni poolt:
PAAVO LOOSBERG - Soome Valge Roosi Rüütlirist. HANNES OJA ja YLO-MARK SAAR - Soome Valge Roosi Teeneterist.
Südamlikud õnnesoovid teile ja Eesti Vabariigile, lõpetas suursaadik. Soome sõjaveteranide ja ühiskonna poolt olid kohal ja ütlesid tervitused:
Kokkutuleku peakorraldaja ja Kanada Piiri juhataja Veikko Kallio, Soome konsul Marketta Partanen, Veteranide Klubi sekretär Ben Järvenpää, klubi laekur Sauli Häkkinen ja Soome Koti poolt Tapani Nousiainen.
Näeme jälle järgmisel Soomepoiste Klubi kokkutulekul kolmapäeval, 11. juunil Eesti Majas.