Septembri tuntuim rahvapärane nimi on sügiskuu ja kuigi enamik meist sooviks, et suvesoojus ja selle mõnud kestaksid - ning nii Toronto ümbruses pikalt veel ka on - on Eestis veidi teised lood. Seda arusaadavatel geograafilistel põhjustel, mille vastu hakata on põhimõtteliselt asjatu, kuid ikka on soov hoida kestvat ,,Kanada suve“ südames.
Seinakalendri sügiskuu lehekülje kirjutamise eel sattusin kolme aasta tagusele laulukorjele: ,,Vikerraadio populaarseimad sügislaulud on selgunud“. Vikerraadio valis välja 45 head sügislaulu, mille seast kuulajad said valida oma lemmikud. Nädala jooksul anti ligi 12 000 häält. Kuulajate seas osutusid populaarsemateks ja pälvisid enam kui 500 häält seitse laulu; esimene nende seas oli Jaak Joala ja Virmaliste ,,Naer“. Sealt ka loo pealkiri. Alul kuulsin valesti ja tõlgendasin teksti – suvenaeru ja -rõõmu ei suuda sügis ära viia, aga ühe sõna tõttu on tähendus ilmselt hoopis – suvenaer ja -rõõm ei suuda sügist eemal hoida. Seega veidi minoorsem.
,,Naer“ (1968). Sõnad Peeter Peetsalu, muusika Toivo Kurmet, kuulsaks laulis ,,biitmuusikaansambel“ Virmalised solist Jaak Joalaga. YouTube'ist kergesti leitav ja kuulatav.
Üksi seisan ma rannal, seltsiks vool, / Viiv täis lindude kurba viit / hinges kõle sügistuule naer / hinges kõle sügistuule naer. Sügiskuu teised nimetused on hinge-, hingede-, jahi-, kaalu-, kanarbiku- (
heather), kanreppe-*, leheminegi-, lõikamise- ja pohlakuu (
lingonberry). Kaalukuu on saakide kaalumise aja järgi. Mihklikuu nimetust hiiekalender ei nimeta, sest peaingli Miikaeli nimi on hiljem juurde poogitud temale pühendatud päeva järgi (loe edasi, 29.09 kui kasupäev). *Kanarep on ka kanarbiku nimetus, kinnitab Andrus Saareste ,,Eesti keele mõistline sõnaraamat“.
Pääsud lennu eel, udu üle vee / leinas kodunõmme kask / päikse kaisus vanad kastanid / päikse kaisus vanad kastanid laulab Jaak Joala edasi. Uduseks kisub tõesti. Vanarahva kuudenimetusedki annavad aimu, et hingedeaeg on algamas. ,,Sügiskuu algusest uue aastani on liikvel esivanemate hinged, on hingedeaeg. Hingedepäevi – hingede vastuvõtmise ja kostitamise päevi – peab iga pere endale sobival ajal, kuid võimalusel ikka vaikse ja uduse ilmaga.”
8.09 USSI URGUMINEMISE PÄEVAL kaotavat ussid mürgi ja hakkavat talvitumispaika otsima. Mõnel pool ei minda siis metsa, et roomajaid mitte häirida. Õmmelda ega kududa pole hea – uss võib järgmisel aastal häda teha.
23.09 PÖÖRIPÄEVA tuul jääb püsima ja ennustab ette sügise ja talve ilmasid.
Sügise algus on Eestis 23.09 kell 9.50 hommikul. Muumikalender annab teada, et Soomes nimetatakse päeva
syys/päivän/tasaus, rootsi keeles
höst/dag/jämningen,
autumnal equinox, sügisene pööripäev ehk sügisene võrdpäevsus.
29.09 KASUPÄEV on sügisene pööripüha. Sellest, kuidas kasupäeva peetakse, sõltub inimese käekäik talvel. Nagu pööriajal ikka, ennustatakse ette talve ilmasid ja inimsaatust ning tehakse tuld. Pidulaud olgu sügisandidega rikkalikult kaetud ja seal peaks olema tingimata värskest lihast valmistatud road. Kui käia kasupäeva öösel kolm ringi ahjuroobi või muu raudriistaga ümber maja, hoiab see paremini sooja ning kodus ei juhtu õnnetusi.
PEKO PÜHA. Sügiskülvi ja viljalõikuse lõppedes tähistatakse Setomaal Peko püha. Peko on seto põllu-, karja- ja viljakusjumal.
Suve kaunis laul hääbub õige pea, / kasvab varjude siluett, / ümber kõle sügistuule naer, ümber kõle sügistuule naer, / ümber kõle sügistuule naer... Naerame kaasa!
Riina Kindlam, Tallinn
