Võiks mõelda, et ka Eesti Kodu (E. K.) elanikud puhkavad suvel oma talvistest töödest ja tegemistest. Kuid siiski näib, et ka suvekuumuses on küllalt tööd ja tegevust. Hoolsat tööd vajavad näiteks E. K. elanike verandad, olles silmarõõmuks nii endile kui külalistele. Juulikuus toretsevadki E. K. õu, aed ja verandad lillede rohkuses, kõik hoolsa kätetöö tulemus.

Suvekuudel on ka mitmed isamaalised tähtpäevad, mida koos pühitseme. Kuna E. K. peres on elanikke, kel ei ole enam autosid ja linnatranspordi kasutamine on seotud raskustega, oleme tänulikud kirikuõpetajatele, kes tulevad meile jumalateenistusi pidama. 14. juunil, küüditamise aastapäeval pidas jumalateenistuse õp. Kalle Kadakas. Oma jutluses ja kõnes tõi ta esile täpseid andmeid 1941.a. suurküüditamisest. Nendest on vaid vähesed, kes ellu jäid ja hiljem kodumaale tagasi said tulla, enamus suri Siberis ja küüditatud mehed mõrvati. Jumalateenistus oli tõsine ja kurb, paljudel E. K. elanikel kadusid ja surid omaksed kaugel Siberi vangilaagreis. Küüditamise aastapäev E. K.-s lõppes leina- ja mälestuslauludega. Suur tänu õp. Kalle Kadakale ja organist Marta Kivikule!

23. juunil pühitsesime Eesti Kodus Võidupüha, mis algas hommikul Eesti ja Kanada lippude heiskamisega, õuele kogunenud E. K. pere laulis „Kaunistagem Eesti kojad…“ Siirduti E. K. seltskonnaruumi lühikesele aktusele, mille avas E. K. esimees Paul Osko, kõneldes ka võidukaist lahinguist Landeswehriga. Istuti laudades, maitstes kringlit ja kohvi, mille perenaine Margot Nortmaa juba varahommikul oli valmis seadnud. E. K. Relvavennad kaunistasid aktust nelja lauluga, akordionil saatis Voldemar Palo. Ja siis oligi aeg minna Eesti Majja Võidupüha aktusele, millest mitmed E. K. elanikud osa võtsid.

Nii oleme Eesti Kodus pühitsenud Eesti isamaalisi tähtpäevi, kuid ees oli veel meie uue kodumaa, Kanada sünnipäev 1. juulil — Canada Day. Sel aastal korraldati see suurpäev E. K. Kultuurringi ja E. K. juhatuse ühisel jõul ning E. K. õuel lehvisid jälle Kanada ja Eesti lipud. Oli see ju tõesti tänavu suurpäev, sest meie kuninganna Elizabeth II viibis koos oma abikaasa prints Philipiga Kanadas ja pühitses Kanada Päeva Ottawas. E. K.-s on Kanada Päeva pühitsetud juba palju aastaid meie kaunis aias. Aastaid korraldas seda meie kauaaegne perenaine Asta Umb ja nagu varasematelt fotodelt näha, olid need aiapeod väga rahvarohked — elanikud olid siis nooremad ja energilisemad. Kuid ka tänavune Kanada Päeva pühitsemine tõi kokku ligi 70 inimest. Peole tulid ka mitmed ehatarelased, mõned E. K. endised elanikud. Ilm oli ilus, lillepeenrad ilutsesid oma värvilistes õites ja E. K. pere tõi söögilauale suurepärase lõuna, samuti terve lauatäie magusat.

Õp. Kersti Kimmel avas Kanada 143. sünnipäeva tähistamise palvusega, järgnes Kanada hümn. E. K. esimees soovis kõigile toredat peopäeva ning esitas luuletuse „Sind tänan, Kanada“ — Liisa Kann. Kanada Päeva kõne pidas Laine McColl teemal „Kanada multikultuursus“, mis oli huvitav statistika. Elna Libe kandis ette humoorika luulevärsi „Talvelaat“ — autor tundmatu. E. K. Kultuurringi esinaine Aino Müllerbeck tänas kõiki, kes aitasid kaasa selle ürituse heaks kordaminekuks.

Lauldi ühislaule Volli Palo akordioni saatel ja maitsti hõrgutisi, mis iga peoline oli kaasa toonud. Oli ilus ja meeldejääv Kanada Päev!

Eestlased Kanadas

TRENDING