Foto: septembril ehk mihklikuul on ka eestipärasemad nimed pohla- ja kanarbikukuu. (Sügiskuu ka muidugi, sest sügis algab 22.09.) Kuid üritades rõhutada jätkuvat suvejõudu, juhiks tähelepanu kuule ühtlasti nime andvatele punastele pohladele (
lingonberries ) ja lillale kanarbikule (
heather ), mis kasvavad pildil koos Nõva Veskijärve ääres. Seal, kus mets põles neli aastat tagasi maha, on nüüd uue taimse eluga pilkupüüdev
põlendik , tore eestikeelne sõna, mille jaoks muud ingliskeelset vastet ei leia, kui
wildfire burn site . Foto: Heiko Kruusi, kelle fotoblogi on internetis aadressil: vanameister.blogspot.com
märkmik:Suvi ei ole veel läbiSelge see, et teie mail, kus on ikka vahelduva eduga üle 25 kraadi sooja ja ujumistrikoodel senini auväärt koht pesunööridel, ei ole vaja nentida sellist endastmõistetavat fakti, et suvi kestab. Küll küllale liiga ei tee, seda väljendit teate. Niisiis, edasi! Tuld! Nõõõ! Mis sügis? Mis jalavarjud? Paljajalu käite! Mu tütrel seevastu paluti sel nädalal Tallinnas kummikud lasteaeda tuua. Tal olid nimelt vesisel päeval veekindlad pool-lahtised sandaalid paljas jalas. Ilmselge vihje õpetaja veendumusest, et nende aeg on läbi.
Aga lähtugem termomeetrinäidust , 18 kraadi...
Oi, ma mäletan, kuidas olen novembri esimestel päevadel, veel nappides rõivastes, Muskokas Koprajärve äärde matkanud ja istunud kuumal kaljul, küpsevate männiokaste aroomi keskel. Samas on lõikustänupühal olnud seal ka hallad ja lumi maas. Kõike oleme näinud, aga pigem on loomuses lootus, isegi usk, et ilm püsib pikalt soe. Kirev tuleb nagunii. (Artikkel on täispikkuses loetav Eesti Elu paberlehe väljaandest.))