Lissaboni Eesti Seltsi liikmed võivad nüüd vabamalt hingata ja jalad üles tõsta. Mahukas töö on jäänud seljataha, arvukad külastajad saadetud laiali heade mälestuste ja uute teadmistega Eestist.
Suveõhtud on Portugali pealinnas pikad ja soojad ning selleks, et neid huvitavalt kujundada, käivitas Lissaboni linnavalitsus poolteist kuud kestnud megaprojekti „Verão em Lisboa“. Ürituse haripunktiks oli Eduardo VII pargis avatud MINIEXPO „Maailma Avenüü“, kus Eestit tutvustati oma esindussektsioonis.
Juba suve hakul pöördus EV Suursaatkond seltsi poole palvega aidada kaasa ürituse sisustamisele ja läbiviimisele. Selts, eesotsas president Rein Topperiga, teada-tuntud pealehakkaja ja organisaatoriga, võttis väljakutse vastu — sest aastaringselt toimub Portugalis minimaalselt selliseid üritusi, kus oleks võimalik Läänemeremaad tutvustada nii laias spektris — ärist kuni kultuurini.
Ettevalmistustöö nõudis väikeselt ja noorelt seltsilt suuri jõupingutusi, kuid nagu see elus ikka on — tähtis pole liikmete arv, vaid nende aktiivsus ja pealehakkamine.
Esimeste konkreetsete plaanide valmimise järel helises mitmes eesti firmas telefon ja teele saadeti e-kirjad uurimaks, milliseid tooteid oleks võimalik Portugali pealinna Eesti tutvustamiseks toimetada. Suursaatkond aitas omalt poolt kaasa infomaterjalide hankimisega. Kuigi ettevalmistuste aeg oli minimaalne, jõudis kogu materjal kohale suuremate viperusteta ja õigeaegselt. Nii võisid siis külastajad imetleda Eesti esinduslikku boksi, mis oli teiste miniexpolaste seas parima ja ulatuslikuima väljapanekuga.
Kuna Portugalis on viimasel ajal tõusnud huvi Põhjamaades valmistatavate puitmajade vastu, olid materjalid firma Palmatini elamutest Tejo jõe metropolis õigel kohal. Tuntud liköör „Vana Tallinn“ äratas tähelepanu oma huvitava maitsega, samuti köitsid pilku OÜ Meened rahvariides puunukud. „Welcome to Estonia“, nüüdseks legendaarseks saanud T-särgid toimetas Lissaboni firma FIFAA ning nii mõnigi külastaja küsis veel teadmatuses: „Kus on Estonia?“ Ivo Nikkolo uus sügis-talvine moekollektsioon pakkus erilist huvi itaalia turistidele. Nendele, kel tekkis näitusel huvi Eestit külastada, andsid reisivõimalustest ülevaate „Estonian Holidays’i“ broshüürid. Saadetistega ärivaldkonnast ei olnud kitsi ka Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, kellelt tuli ohtralt CD-plaate „Estonian Export Directory 2003“, mille abil luuakse loodetavasti nii mõnigi uus ärikontakt. Eesti esinduse lahtioleku aegadel võis telerist jälgida maad tutvustavaid video-, joonis- ja nukufilme.
Eesti päev taasiseseisvumispäeval Lissaboni südames
Ürituse raames oli kõikidel osalenud riikidel võimalus üks päev sisustada see oma äranägemise järgi. Eesti valis enda tutvustamiseks vabariigi taasiseseisvumispäeva — 20. augusti. Päev algas Maarjamaa esitlemisega üleriigilise televisioonikanali TVI otsesaates „Olá Portugal!“. Juhatuse liige Siivi Sarap rääkis televaatajatele, miks meile on nii tähtis päev, mil demokraatlikud struktuurid riigis taastati. Seejärel tutvustati veel Eesti imelist loodust, Tallinna vanalinna lummavat võlu ning isegi eesti kööki. Leiti, et Eestil ja Portugalil on kultuuride suurest erinevusest hoolimata ikkagi ka midagi ühist — mõlemad on ju iidsed mereriigid. Saatelõigu lõpus soovitas LES-i juhatuse liige tutvuda seltsi koduleheküljega
www.lisest.org, kust kõik huvilised leiavad portugalikeelset teavet Eesti kohta ja eestikeelset infot Portugali kohta. Lõpuks kutsus Siivi Sarap kõiki õhtusele taasiseseisvumispäevale pühendatud kontserdile. Eesti vastu ilmutasid huvi teisedki meedikanalid.
Karl Madis ja Margus Martmaa laulsid Lissaboni kesklinnas
Usun, et kõik, kes on pikemat või lühemat aega kodumaalt ära olnud, võivad ette kujutada, milliseid emotsionaalseid laineid lõi pidulik kontsert Eesti taasiseseisvumispäeval Portugali pealinnas. Professionaalsed muusikud teadsid, kuidas kuulajaid haarata ja nii kõlasid hilisööni vanad head eesti lood nagu „Pärlipüüdja“, „Muinaslugu muusikas“, „Saaremaa valss“ jt. Kontserdi lõpupalana laulis Karl Madis portugali keeles Brasiiliast pärit laulu „Morango do Nordeste“, mis on Portugalis väga populaarne. Eestlased, kes on tuntud laulu- ja tantsurahvas, innustasid kuulajaid kaasa lööma. Ligi 2-tunnise kontserdi muutsid pidupäevale kohasemaks publikule jagatud „Kalevi“ shokolaadikompvekid ja nii mõnigi soovija sai pihku Liviko „Vana Tallinna“ minipudeli.
Tänusõnad kontserdi organiseerimise eest kuuluvad Lissaboni Eesti Seltsi suursponsorile Artur Costa Paisile, kes on firma Turistrela, S.A. esindaja. Tänutäheks kingitud eesti rahvariietes nukk lõi mehe silmad särama ja soovima, et puust neiu kord ka pärisneiuks muutuks. Õhtu lõppes vabas vormis üllatusvastuvõtuga Tejo jõe vastaskalda hubases peosaalis. Seal kohtusid ürituse organisaatorid muusikamänedzheri, ärimeeste ja “Verão no Parque“ korraldajatega. Ettevõtmise projektijuht Miguel N. Valente väljendas oma tänukõnes üllatust, et selline väikeriik nagu Eesti oli võimeline ennast suurejooneliselt tutvustama. Ta avaldas lootust, et Lissaboni Eesti Selts osaleb linna poolt korraldavatel üritustel edaspidigi.
Las lainel möllab torm...
See laul kõlas Eduardo VII pargis 29. augusti õhtul, mil külastajatele esines eesti rahvatantsurühm „Kajakas“. Vaatajate pilku püüdsid vallatu iseloomuga tantsud ja uhked rahvariided. Erilist elevust tekitas meeste õllekapa- ja ristpulga tants. Kohalikele sai ühtlasi selgitatud, et kui Portugalis armastatakse juua veini, siis eestlased joovad meelsamini õlut ning armastusest selle joogi vastu ongi sündinud rahvuslik tants. „Kajakate“ entusiasmi peab eriliselt esile tõstma, sest kohalejõudmine nõudis neilt kuuepäevast bussisõitu!
Järelkajad eestlaste osavõtu kohta on olnud igati positiivsed. LESi juhatus ja liikmed võivad tehtud tööga rahule jääda. Megaürituse korraldamine ei olnud kerge ülesanne ning teadagi on raha, või õigemini selle puudus tihtipeale see, mis takistab ürituste organiseerimist.
Väikese pettumuse valmistas Portos asuva EV Aukonsulaadi mitte just suur huvi ürituse vastu. Kuid seda toredam oli leida uusi Eestist innustunuid sponsoreid.
Rein Topper soovib siinkohal tänada kõiki neid, kes aitasid rahaliselt kaasa Eesti tutvustamise õnnestumisele. Eriline tänu kuulub seltsi liikmetele, kes õhtuti tegid boksis honorari saamata ära mahuka töö. Koostöökogemust EV Suursaatkonnaga hindab aga seltsi president heaks, kuigi toob ka esile, et arenguruumi selles valdkonnas oleks veel kindlasti.
