Lembitu noolepoisid "Olymbitu II" laagri avamisel Kotkajärvel. Foto: E. Agur
Lembitu ammukütid "Olymbitu II" laagri avamisel Kotkajärvel. Foto: E. Agur
Kas tunned maad, mis Kotkajärvelt käib Orujärve kaldale/ Ja Sissiküla sauna lävelt, viib Lembitute külani.
See on see maa, kus muidu ei saa, kui iga poiss peab rassima./ Sest laulgem nüüd ja ikka ka: See Kotkajärv on meie mängumaa!
Augusti eelviimasel nädalal toimusid Kotkajärvel Kanada gaidmaleva ja skautüksuste laagrid, kaasaarvatud Lembitu Maleva laager „Olymbitu II”. Kohal oli üle 100 eesti noore ja vana.
Peale pikka, märga suve oli loota soojemat ja kuivemat laagrinädalat. Saime kõike – sooja, külma, kuiva ja vihma! Kui ühel õhtul tuli kahe magamiskoti sees magada, siis järgmisel oli nii soe, et pidime magamiskoti peal magama. Õnneks olid laagrite algused ja lõpud päikesepaistelised. Nii said telgid üles pandud ja jälle kokku pakitud kuivaga.
Foto: E. Agur
„Olymbitu II” laagri juht oli nskm. Enno Agur, noolepoiste „Tõrviku” all-laagri juht nskm. Robert Kivi ja abijuht nskm. Merike Põldma, ammuküttide all-laagri juht nskm. Erik Agur ja abiks skj. Allan Marley. Kuna mõõgamehed olid nädal varem kanuuretkedel Algonquin Pargis, siis osa neist aitasid all-laagrites kaasa abijuhtidena, peamiselt just Mark Allas, Erik Saun ja Karl Vanaselja. Nskm. Mikk Jõgi oli saunameheks, ning suureks abiks olid talle Mark ja Karl. Tehnilised abilised olid nskm-d Edgar Lees ja Mihkel Lõugas ning skm-d Asko Kütti ja Evald Oder. Evald oli ka meie laagrilaulu „Olymbitu II Marss” sõnasepp, mille tekst on toodud allpool.
Toitlustamine oli kõikidele laagritele ühine. Perenaine oli Susan Vanaselja, tema abilisteks mitmed laste emad kõikidest üksustest. Foto perenaistest ilmus selle lehe eelmises numbris. Laagrirahva kõhud olid täis ja meeleolu seetõttu ka hea. Veelkord — suur, suur aitäh pererahvas!
Foto: E. Agur
Iga aastaga muutuvad järjest rangemaks Ontario provintsi nõuded laagrite joogivee suhtes. Kui tahame Kotkajärvel ikka laagreid edasi pidada, siis on eriti oluline, et meie veesüsteem oleks korras. Seda on kindlustanud aastast aastasse nskm. Pearu Tamm. Tänu sulle!
Siin vallatlevad noolepoisid ja skaudid muskleid näitavad./ Olymbitu on meie laager, kus mehe mõõtu võtta saab.
Võid maadelda, võib joosta ka, võid rinda pista sääsega./ Ei, ei, ei, ei siin muidu ei saa, kui igaüks peab kaasa võistlema.
Kust tuli laagri nimi „Olymbitu II”? 28 aastat tagasi, a. 1976 peeti Kotkajärvel Lembitu laager „Olymbitu” samaaegselt Montreali Olümpiamängudega. Kuna seekord olid olümpiamängud parajasti toimumas Ateenas, siis oli ainult loomulik, et sama nimi sobis uuesti kasutusele võtta. Nimi andis ka laagrile tegevuse teema – sport! Noolepoiste ja ammuküttide all-laagrites tehti trenni ja võisteldi mitmel alal, sh. sulgpallis, võrkpallis, kergejõustikus, maadlemises, mägiratta sõidus, vibulaskmises, õhupüstoli laskmises, ujumises, vettehüpetes, kanuu- ja kajakisõidus jne. Evald õpetas noolepoistele ka jõuproovi — vähimaadlust, härjamaadlust ja vanaaegset maadlust. Kogu selle tegevuse järel olid poisid päris väsinud. Õhtul lõkete ääres sai veel laulda, juttu ajada ja nalja teha, kuni jõudis jälle kätte aeg öörahuks. Nii võib arvata, et laagrist lahkudes vajusid silmad mitmetel silmad kinni juba autos, teel koju.
Nautisime jälle imekaunist Kotkajärve loodust. Nüüd ootab ees sügis ja sellega ka koondused ja muu sisetegevus. Seniks ütleme aga nägemist Kotkajärvele, kuni nõupäevad/maapäevad, sügistalgud ja lumelaagrid meid jälle tagasi võluvad!
Foto: E. Agur
Siin sirgub Eesti poiste sugu, käib isa isa jälgedel, /Ja nagu näitab ajalugu, on teinud seda aastatel. / Löö kaasa sa, ära noruta, ole tubli poiss ja pinguta./ Ja laulgem nüüd ja isad ka: Olymbitus on meile mängumaa!
