Üks mõlema laagri kõrgpunktidest on külaskäigupäev. Ükskõik, kumb laager siis parasjagu võõrustajaks on. Tänavu oli vastuvõtukord Jõekääru käes, kuhu teisipäeval, 13. juulil koolibussid Seedrioru laste ja kasvatajate perega juba enne keskpäeva kohale jõudsid.
Küllatulijad võeti sõbralikult vastu. Eks oma osa ole ka selles, et laagriliste hulgas on palju neid, kes juba varasemat läbi teiste eesti tegevuste üksteist tunnevad. Aga muidugi leiti ka uusi sõpru. Selleks aitas kaasa kohe kohtumise alguses korraldatud tutvumismäng.
Päeva tegevuste hulka kuulusid muidugi võrkpallivõistlus, milles kasvandikest oli edumaa võõrustajatel ning kasvatajatest külalistel. Praeguste ülikuumade päevadega oli muidugi väga populaarne basseini kasutamine.
Koos söödi ühiselt õhtsööki ja kohtumispäeva lõpetas kasvatajate korraldatud vägev „tiki“ tants Jõekääru uutel rannavõrkpalliväljakutel. Mis see salapärane „tiki“tants on, see tuleb välja uurida juba kohalolnutelt.
Uskuda võib, et meeleolukate päevamuljete jagamine käis nii bussisõidul Seedrioru poole kui mahajääjail enne öörahu taredes. Ja uskuda võib ka seda, et kasvatajail oli natuke lihtsam öö – pärast heade emotsioonidega laetud väsitavat päeva lihtsalt pidid lapsed hästi magama.
Seedrioru ja Jõekääru laagrite pered, kokku umbes 80 last ja kasvatajad said sel aastal kokku Jõekäärul. Peakorraldajad olid laagrite juhatajad Jaanus Kimsto Seedriorult ja Lia Kaljurand Jõekäärult.
Suvi ühendab suvelaagrite lapsi, aga ka täiskasvanuid omavahel. Gemma ja Laura elavad nüüd uuesti Eestis ja olid võõrustajatena Jõekääru laagris, Liivi aga elab Torontos ja tuli külla Seedrioru laagri perega.
Siin on Jõekääru peakokad, Kristina Kald ja Paul Lillakas, kes tegid need imekenad kaunistused õhtuseks tiki tantsuks. Keskel on Kathriin Karus.