Eksport suureneb sel aastal, kuid tarbimine jääb nõrgaks
Sel aastal toetavad majanduskasvu eelkõige suurem eksport ja investeeringud, samas kui majapidamiste tarbimise mõju on oluliselt väiksem. Töötleva tööstuse tootmismaht ja kaupade eksport on kasvule pöördunud. Swedbanki hinnangul peaks välisnõudlus tervikuna veidi paranema, mis lubab 2025. ja 2026. aastaks oodata mõõdukat ekspordi suurenemist.
Pikalt kestnud jaemüügi langus eelmise aasta lõpus küll taandus ja enne selle aasta alguses kehtima hakanud mootorsõidukimaksu kasvas autode müük väga jõudsalt, kuid majapidamiste kindlustunne on jätkuvalt vilets. Ka Swedbanki kaardimaksete andmed näitavad, et eratarbimine on endiselt nõrk. Hõivatute arvu ja keskmise palga kasvu aeglustumine on pidurdanud kogu palgafondi suurenemist, mis on vähendanud ka eratarbimist.
Maksutõusud lisavad inflatsioonile hoogu
Hinnakasv on Eestis olnud euroala kiireimate hulgas, seda suuresti 2024. aasta maksutõusude tõttu. Kui eelmisel aastal kasvasid tarbijahinnad 3,5%, siis selleks aastaks prognoosib pank 4% ja järgmiseks aastaks 3,5% inflatsiooni. Majapidamiste inflatsiooniootused tõusid eelmise aasta teisel poolel. Selle aasta maksutõusud annavad inflatsioonile täiendavalt hoogu, kusjuures suurim mõju tuleb toidu- ja transpordihindade kerkimisest.
Hõive püsib suur ja tööpuudus hakkab vähenema
Vaatamata pikaajalisele majanduslangusele on tööturg olnud üsna vastupidav. Tööpuudus on tõusnud mõõdukalt ja hõive on suur. Eesti majandusaktiivsuse paranemine peaks kahel eesoleval aastal töötusemäära vähendama.
Advertisement / Reklaam
Advertisement / Reklaam
Kui eelmisel aastal tõusis töötusemäär 7,6 protsendini, siis sel aastal ootame selle vähenemist 7,2 ja järgmisel aastal 6,5 protsendini. Kuigi hõivatute arv sel aastal veidi väheneb, siis nende osakaal majanduslikult aktiivsete ja mitteaktiivsete inimeste hulgas jääb endiselt suureks. Eesti tööhõivemäär (üle 69%) on Euroopa kõrgeimate hulgas.Kõrge tööhõive aitab ettevõtlussektoril kiiremini reageerida oodatavale nõudluse paranemisele. See võib muuta Eesti tööjõuturu pingelisemaks ja lükata nii tagant palgakasvu. Kui ettevõtete senine tööjõukulude kasv on tulnud kasumlikkuse vähenemise hinnaga, siis avaliku sektori palgakasvu pidurdavad plaanitud kulukärped. Palgakasv küll aeglustub, kuid jääb võrdlemisi tugevaks. Eelmise aasta 7,9-protsendine palgakasv aeglustub meie prognoosi järgi sel ja järgmisel aastal 6% lähedale.
Tarbimise tugevamat kasvu on oodata alles järgmisel aastal
Tulumaksu tõusu ja inflatsiooni koosmõjul reaalne netopalk sel aastal väheneb. Samas on alanevatel intressimääradel järjest suurem positiivne efekt laenu- ja liisingukohustustega majapidamiste ostujõule. Swedbanki hinnangul peaks majapidamiste kindlustunne hakkama tasapisi paranema ja majapidamiste tarbimine teeb sel aastal tagasihoidliku kasvu. Järgmisel aastal suurendab maksuküüru kaotamine keskmist netopalka aga hüppeliselt, mis peaks avaldama tarbimisele suuremat positiivset mõju.