"Majanduse üldise kindlustunde halvenemine on peatunud ja see näitab esimesi märke paranemisest. Swedbanki prognoosi järgi väheneb Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) sel aastal püsivhindades 0,5 protsenti ja suureneb järgmisel aastal 2,8 protsenti," teatas pank.
Swedbanki sõnul peaks Euroopa Keskpank (ECB) alustama juunis intressimäärade langetamist ning langetama neid sel aastal neljal korral. Nii peaks hoiustamise püsivõimaluse intressimäär jõudma euroalal aasta lõpuks kolme protsendini ja järgmise aasta lõpuks 1,75 protsendini.
Swedbanki ökonomist Tõnu Mertsina sõnul peaks Läti ja Leedu majanduskasvu tulema sel aastal vastavalt 1,4 ja 1,8 protsenti. Samas Eestile olulise Rootsi majandus jääb sel aastal põhimõtteliselt stagnatsiooni (kasv 0,1 protsenti). Kuna Eesti eksporti mõjutab paljuski Rootsi eluasemeturg, see aga tänavu veel ei kasva, on siit Eesti jaoks paranemist oodata alles järgmisel aastal.
Kuna lisaks Rootsile on ka Eesti oluliste majanduspartnerite Soome ja Saksamaa majandustulemused ja väljavaade praegu nõrk, olles eriti kehv ehitussektoris, siis pole nendest turgudest Eestile lähiajal olulist tuge loota.
Swedbank tõdes, et Eesti majanduse maht on vähenenud juba alates 2022. aasta algusest. Kui püsivhindades on SKP langenud allapoole pikaajalist trendi, siis jooksevhindades on see jätkuvalt sellest üle. Eelmise aasta viimase kvartali võrdlemisi tugeva languse mõju kandus ka selle aasta algusesse ja lükkas majanduse kasvule pöördumise veidi hilisemaks, märkis pank.
Swedpank sõnul inflatsioon siiski aeglustub ja inimeste ostujõud on suurenemas, tööturg on vastupidav ning välisnõudlus hakkab tasapisi paranema ja intressimäärad peaksid langema.
Ostujõu suurenemisele aitab kaasa jätkuv palgakasv, mis küll erinevalt varasemate aastate üle kümneprotsendisest tõusust on tänavu seitse protsenti.
Swedbank märkis ka, et kui kaupade eksport veel sel aastal väheneb, siis teenuste ekspordil on üha suurem positiivne mõju majandusele: "Teenuste ekspordi osakaal SKP-s on viimastel aastatel suurenenud. Teenuste positiivne bilanss aitab kompenseerida kaupade ja otseinvesteeringute tulu negatiivset bilanssi ja sellel on positiivne mõju Eesti majandusele."
Rääkides inflatsioonist, ütles pank, et nõrgenenud nõudlus, tarnehäirete leevenemine ja toorainehindade kasvu aeglustumine või langus on inflatsiooni Eestis pidurdanud.
"Meie prognoosi järgi aeglustub tarbijahindade kasv sel aastal 3,5 ja järgmisel aastal 2,7 protsendini," märkis Swedbank.
Kõige enam pidurdavad sel aastal inflatsiooni toiduainete hindade kasvu aeglustumine ja eluasemega seotud hindade langus. Energiahinnad on vähenenud, kuid kiire palgakasvu tõttu tõusevad teenuste hinnad mitte-energia tööstuskaupadega võrreldes kiiremini. Pool selle aasta hinnatõusust tuleb käibemaksu ja aktsiisimaksude muutusest.
Swedbank tõdes oma majandusprognoosis, et valitsussektori kulud ületavad üha enam tulusid ja riigieelarve puudujääk lähiaastatel tõenäoliselt süveneb. Kuigi suureneb ka võla osakaal SKP-st, jääb see mõõdukaks ning Euroopa Liidu riikide väiksemate hulka. Pank näeb, et olukorra lahendamiseks hakkab riik makse tõstma, mis aga ei pruugi aidata kaasa majanduskasvule.
"Üha kerkivad võla intressimaksed raskendavad aga riigirahanduse korda seadmist. Riigieelarve tasakaalu parandamiseks on vajalikud nii kulude kärped kui ka eelarvetulude suurendamine. Suurt osa riigieelarvekuludest ei ole tõenäoliselt poliitiliselt aga võimalik kokku hoida, mistõttu ei pääse me tulude suurendamiseks maksukoormuse tõstmisest. Maksude tõstmine võib aga majanduse kasvuvõimet pidurdada, kui samal ajal ei ole ettevõtetele loodud paremaid tingimusi tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks," seisab prognoosis.
