Liiklus oli tihe. Kokkusaamiseni oli jäänud loetud minutid. Meenus laul, mis ühendas teisipäevaõhtu virvarri: ,,Ei takista vallid, ei takista kraav, kui kokku peab saama…“. Lõpetasin mõttes ise laulu - üks Toronto eesti kooli pere. Saimegi kokku Ehatare puhkekodu akende all jõulutulede säras.

See tunnike koos oli suur kokkusaamis- ja (üksteise) äratundmisrõõm. Koolijuhataja Monika Roose-Kolga tervitas ehatarelasi koolipere poolt jõulude eel. Ebatavaline oli see, et esinejad olid õues esimese korruse akende taga kahes soojas külastuskabiinis, mikrofonid lauljate poolel ja saalis sees viibinud Ehatare elanikud said kuulata jõululaule, kaasa laulda ning näha laste rõõmsaid nägusid.

Ehatare elanikud kuulasid Toronto eesti kooli pere esituses meile hästi tuntud meloodiaid. Punased tuttmütsid peas, laulsid koolinoored õpetaja Elli Kipperi juhendamisel talve- ja jõululauludest ,,Läbi sahiseva lume“ ,,Oh, kuusepuu“, ,, Tiliseb, tiliseb aisakell“, ,,Püha öö“, ,,Punanina hirvekene“ ja ,,Kelgusõit“. Laulude taustaks mängis eest kooli poolt valmistatud CD plaat ,,Jõulumuusika Charles’iga“, pianistiks meie hulgast kahjuks lahkunud maestro Charles Kipper.

Jõululaulmise lõpuakordiks esitasid koolilapsed eesti rahvaviisil laulutantsu ,,Päkapikk“ Eda Oja kaasabil. ,,Oi, ri-di ral-lal-laa, vaatad rõõmsa silmaga,“ laulsid lapsed ja lehvitasid saalis viibijatele.

Tuhat tänu Ehatare tegevusjuht Janne Laanemaale ja abilistele, kes koolinoori lahkesti külla ootasid, sooja kakaod pakkusid ja kommikotte kinkisid. Kooli juhatusele palju jõudu uute heade ideede elluviimiseks!
Tundub, et oleme eesti koolile uue kokkusaamistava loonud - jõulurõõmulaulmine vabas õhu- ja helistikus.

Jõulurõõmus Eda Oja

Märkmed: