Kuigi elan Tallinnas, olen kindel, et ei jõudnud jälgida ega kuulata nii palju tolle päeva tähistamissõnavõtte, kui pr Ederma ning seega ei saa ka tema väiteid ümber lükata. Õnneks ei ole väliseestlaste panus taasiseseisvumisse siiski kodumaal märkamata ega ka märkimata jäänud. Seda tuleb lihtsalt õigest kohast otsida, näiteks on teavet paljudes muuseumides, aga ka dokumentaalfilmides ja trükistes.
Seda suurem oli rõõm avastada, et 6. augustist 3. oktoobrini on Tallinna Kunstihoone galeriis avatud näituse „Sada särki seljas“ avarõhk välismaal balti riikide vabadust ja keskkonnaprobleeme rõhutavatel särkidel. Nimetatud paik ei tunne ka külastajatest puudust, kuna asub väga keskses kohas Vabaduse väljakul.
Näitusel leiab kinnitust, et t-särgi pinda nagu liikuvat plakatit hakati ka Eestis kasutama ära pakiliste sõnumite edastamiseks ning esialgu poliitilise protesti väljendamiseks. Näitusel on teemagrupid: väliseesti, kokkukuuluvus kui protest, jätkusuutlik mood ning poliitiline sõnum ja vastupanu. Figureerivad nii „Micky Maus“ kui piilupart Donald, kuid ka näiteks sõnum: „EL? Ettevaatust – lõks!“ mille tagaküljel: „Eesti ütleb EI!“ ehk Euroopa Liitu astumise vastuprotest. (2003, Eesti Ajaloomuuseum). T-särgid kirjadega: „Ma ei kavatse mehe kulul elada!“ ja „Kelle kleit tuli võitjaks?“ on Kertu Ehala ja Ave Teeääre 2005. a. loodud tabloidlehe SL Õhtuleht välireklaamide lauseid kajastavad iroonilised särgid. Ei puudu ka laialt tuntud Reet Ausi taaskasutatud riidejääkidest loodud „Up-shirt“ (mõistest upcycling, väärtustav taaskasutus) äratuntava ülespoole suunatud noolekujutisega.
„Sada särki seljas“ vaatleb T-särki kui materiaalkultuuri objekti Eestis. Mäluasutustest, erakogudest ja otse valmistajatelt laenatud särkide hulgas on disaini- ja kunstiteoseid, poliitilise sõnumiga särke, kurioosumeid ja täiesti tavalisi tarbesärke, mille najal joonistuvad vihjamisi välja lähimineviku olulised küsimused ja areng,“ kõlab kirjeldus Kunstihoone kodulehel. Näituse kuraatorid on Sten Ojavee (KKEK) ja Siim Preiman.
Näitusel väljasoleva nelja väliseesti särgi saatetekst:
Väliseesti
Väliseestlastel on sageli kirglik ja idealiseeritud suhe oma kauge kodumaaga. Sarnaselt Eestis elavate eestlastega on ka nemad emotsionaalselt kaasatud koduriigi poliitilisse arengusse. Laulva revolutsiooni ajal ringlesid poliitilise sõnumiga ise valmistatud särgid mõlemal pool raudset eesriiet. Näiteks trükiti tõenäoliselt 1985. aastal New Yorgis särk loosungiga „SOS. Save Our States. Freedom for Estonia, Latvia, Lithuania!“ Sama loosung kanti grafitina 1980. aastate teisel poolel ka Berliini müürile.
Toronto väliseesti kunstnik Peeter Sepp valmistas 1980.-1990. aastail mitu poliitilise sisuga särki. Lisaks siin eksponeeritud „Terra Baltica“ särgile, mille üks eksempar kuulub ka Eesti Ajaloomuuseumi kogusse, kujundas ta särgi Molotov-Ribbentropi pakti vastu loosungiga „Repeal the Deal“ („Tühistage tehing“) ja särgi tekstiga „Hoiame kokku – Saame vabaks“. Sepp levitas särke meeleavaldustel ja kinkis Torontos külas käinud eestlastele.
Kuraator Siim Preiman: ,,Siin on selliseid särke, mis inimesed ära tunnevad. Kas nad on neid kandnud või tuttavad on kandnud või on nad nendest uudistest lugenud. Üks on näiteks Juku-Kalle Raidi ,,Kommarid ahju“ särk, millele omal ajal järgnes kaitseministri tagasiastumine.“ Tugeva sõnumiga on ka kuulus kollane fosforiidisõja särk, mida tudengid 1980. aastatel käsitsi trükkisid. ,,Kuigi see ei ole stiilipuhas T-särk, on see parim näide üldse hilisest nõukogude ajast isetekkelisest särgist, ja selle kampaania tulemusel fosforiidikaevandusi ei rajatud Eestisse. Nii et see näitab jälle, et sõnumil võib olla väga tugev jõud, mida sa oma kehal kannad.“
Suurepärane, et mõjukad näited t-särgist kui olulisest sõnumikandjast Eesti eest Eestist kaugel laiemale publikule meelde tuletatud saavad. Nüüd võib neid ühtlasi pidada ajaloolisteks kunstiteosteks. Allikaks kauge, ent jõuline valguskiir, mis aitas paotada ust.
Tekst ja fotod: Riina Kindlam, Tallinn
