Rein Taagepera
Rein Taagepera Autor/allikas: Erik Peinar/riigikogu
Riigikogus riigireformi teemalisel arutelul osalenud emeriitprofessor Rein Taagepera kutsus üles jätkama rahvareformi, mille käigus suureneks inimestevaheline usaldus, hoolivus ja sõbralikkus.
"Et tõesti edasi liikuda, seda ei saavuta riigireformi abil, kui ei kaasne jätkuv rahvareform. Rohkem sõbralikku ja hoolivat suhtumist selle poolt, kes peeglist vastu vaatab. See on tõeline inimesekesksus," rääkis Tartu Ülikooli ja California Ülikooli emeriitprofessor Taagepera.
https://www.err.ee/837166/taag..."Usalduse poolest, seda on kahtlemata vaja meie rahval, igalühel meist ja riigikogu liikmetel samuti. Kui me liiga usaldame, siis aeg-ajalt juhtub midagi halba ja näeme, et usaldasime teist inimest liiga palju. See on juhtum, negatiivne juhtum. Kui me ei usalda, siis on tõenäoline, et vägagi tihti midagi head, midagi ilusat jääb toimimata, olgu poisi ja tüdruku vahel või perekonnas või riigis, aga see on positiivne mittejuhtum, sest seda ei toimunud. Nii et meil on kalduvus liiga vähe usaldada," selgitas Taagepera oma mõtet.
Professori hinnangul ei ole samas Eestil teistelt endistelt kommunistliku bloki riikidelt midagi õppida, kuna on Eesti on nendest usalduse kasvatamisel kiiremini arenenud.
"Ma arvan, et kõikidest Ida-Euroopa postsovetlikest maadest, kus usaldamatus oli väga sügav, on Eesti vahest kõige paremini välja tulnud. Mul oli hiljuti juttu ühe Slovaki doktorandiga. Ma tõesti ei tahaks olla slovakkide nahas, sest seal ma tundsin, kui palju neil on vastastikust usaldamatust. Sealt vaadates Eesti paistab lausa põhjamaine. Ja me olemegi, me olemegi juba poolel teel Nõukogude Liidu mülkast Põhjamaadesse," tõdes Taagepera.
Rein Taagepera | Riigireform Tootsi gloobusel
Tema hinnangul on rahvareformi võimalik suuresti teha praeguste institutsioonide raames.
"Karjuvat vajadust uute järele ei ole. Saab kahandada halduskoormust ja tegutseda tõhusamalt ka praeguste raamide sees. Saab öelda asju lihtsamalt ja selgemalt. Saab pürgida võtma vastustust ja kohaneda uute olukordadega. Need on head sihid ja on hea, et need välja öeldakse, nii nagu seda teeb kavand "Riigireformi põhialused 2030"," märkis Taagepera.
Samas kutsus professor hoiduma asendustegevusest ning rõhutas, et vajalikud muudatused pole enam nii suured kui 25 aasta tagasi, kui Eesti riiki uuesti üles ehitama hakati.
"Aga hoidugem kahest asjast. Esiteks ei maksa ennast töödelda kujutlema, et Tootsi gloobusel on asjad lausa korrast ära ja vaja on sama suuri muudatusi kui 25 aasta eest. Meil on asjad ja suhtumised päris heas korras ja päris hästi edasi liikumas. Võrrelgem kas või sellega, kuidas nad olid kümne aasta eest. Saab ka edaspidi veelgi paremini teha – igaüks meist. Aga rahulikult, mitte kampaania korras. Teiseks on soovitav vältida asendustegevust. Kui kasti sisu ei meeldi, aga sisu muuta on raske, ei maksa kasti muuta ja loota, et see mõjutab sisu," rääkis Taagepera.
Politoloogina peamiselt valimissüsteemide uurimisega rahvusvahelist tunnustust kogunud professor Taagepera pidas ettepanekut vähendada riigikogu koosseisu üheks asendustegevuseks, näidates, et selle praegune suurus vastab maailmas valdavale valemile, kus parlamandiliikmete arv on ligikaudu kuupjuur riigi rahvaarvust.
"No mis siis juhtuks, kui langetakski riigikogu suuruse 70-le? Maailm ei muutuks. /---/ Kui selline tuju on ja midagi tõhusamat ei oska ette võtta, siis langetage pealegi riigikogu suurus 70-le. Midagi eriti hullu ei juhtu, head kah mitte. Nii nagu asendustegevuse puhul kunagi. Aga märgiline oleks see siiski. Märgiline, et juba ette vannume alla hääbumisele," rääkis Taagepera. Taagepera näitas, et 70-kohaline parlament eeldaks umbes 350 000 elanikuga riiki.
"Kokku võttes kujutame mõnikord ette raskusi seal, kus meil neid ei ole. Mõnikord on raskused olemas, kuid on maailma raames suhteliselt väikesed ja ka mujal pole neile leitud nende vastu rohtu. Seal, kus raskusi on, saab enamasti abi jätkuvast aeglasest rahvareformist pigem kui otsesest ja järsust riigireformist," rääkis professor Taagepera.
Riigikogus toimub teisipäeval riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal "Riigireform ja hea halduse põhialused". Lisaks Taageperale esinevad arutelul veel Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu juhataja Teele Pehk, Riigireformi Sihtasutuse nõukogu liige, akadeemik Jaak Aaviksoo ning õiguskantsler, professor doktor Ülle Madise.
Toimetaja: Priit Luts
Allikas: BNS
