Neeme Raud
21.02.2016 18:45
Rubriik: Välismaa
http://uudised.err.ee/v/valism...
Ajakirjandus on kaaperdatud ja see tuleb ajakirjandusele tagasi anda, ütles Taani avalik-õigusliku ringhäälingu uudistejuht Ulrik Haagerup, kes andis intervjuu "Aktuaalse kaamera" ajakirjanikule Neeme Rauale.
Haagerup rääkis intervjuus, et enamikus maailmas on uudistetoimetustes tekkinud kultuur, mis ei paku meedia tarbijatele parimat versiooni tõest. Selleks on tema hinnangul aga palju põhjuseid.
Tema sõnul on üks põhjus, miks ajakirjandus on kaaperdatud, see, et ajakirjanduse mentaliteedi on kaaperdanud ärijuhid, kes tahavad muuta ajakirjandust tooteks. Tema hinnangul on aga ajakirjaniku töö palju enamat kui pakkuda inimestele lihtsalt seda, mida nad tahavad. "See ei ole ajakirjanduse tegemise põhjus, eriti avalik-õiguslikes ringhäälingutes," märkis ta.
Lisaks on osad ajakirjanikud ja toimetajad tema sõnul tegelikult aktivistid, kes püüavad kasutada meediat selleks, et panna inimesi mõtlema nii, nagu nad ise mõtlevad.
"Ajakirjanduse on kaaperdanud ka poliitiline korrektsus, mis kardab õhutada liikumisi ühiskonnas, kes ei mõtle samamoodi nagu nad ise. Seda on näha näiteks Prantsusmaal, kus Rahvusrinnet ignoreeriti palju aastaid, samuti Rootsis, Saksamaal ja Hollandis. See ei ole väga hea," lisas Haagerup.
"Kokkuvõttes. On tendents, et me oleme oma ametis unustanud selle, miks me siin oleme - see on professionaalsus, mis tähendab näha maailma mõlema poole silmade läbi ja mitte püüda manipuleerida inimestega, näidates neile kindlat pilti maailmast. Meie töö, eriti avalik-õiguslikus ringhäälingus, on rääkida lugusid maailmast selleks, et inimesed saaksid oma arvamuse ise kujundada. See on meie töö ja me peame keskenduma sellele, et seda tagasi saada," rääkis ta.
Haagerupi sõnul püüab ta tuua ajakirjandust tagasi ajakirjandusse, nimetades seda konstruktiivseteks uudisteks.
"See on üks vahenditest. Konstruktiivsed uudised on see, kui öelda, et hea lugu ei pea tingimata olema halb lugu. Kuna meie oleme filter reaalsuse ja reaalsuse tajumise vahel, siis peame olema ettevaatlikud, kuidas me seda teeme: kas me tõesti näeme maailma mõlema poole silme läbi või me näeme ainult lugude vaatenurki, mis meie hinnangul on head lood ja ignoreerime kõiki häid asju, mis maailmas juhtuvad," selgitas ta.
"Mitte et me peaksime vältima halbu asju, aga tõsiasi on see, et mitte kunagi inimkonna ajaloos ei ole nii vähe inimesi surnud sõdades nagu praegu. Inimesed ei tea seda, sest loomulikult me edastame uudiseid Süüriast ja Malist, aga laiem vaade on see, et maailm on praegu palju rahulikum koht kui varem, rohkem inimesi käib koolis, rohkematel inimestel on ligipääs puhtale veele kui kümme aastat tagasi, rohkem inimesi tunneb ennast kindlamalt kui kümme aastat tagasi. Inimestel on tõenäoliselt palju vähem põhjust olla ebakindel, kuid meedia keskendub praegu liialt halbadele näidetele ja nii ei näe me laiemat pilti," rääkis ta.
Haagerupi sõnul on see kultuuri küsimus. "Me ei arva, et ülejäänud on uudised, vaid me arvame, et uudised on konfliktid, draama, kelmid ja ohvrid. Kui me paneme kõik selle kokku ajalehte või uudistesaatesse, nimetame seda ajakirjanduseks. Kuid kas see on tegelikult õige pilt maailmast? Tõsi on see, et ei ole. Ja me peame seda muutma," ütles Haagerup.
Samas ei propageeri ta enda sõnul n-ö "õnnelikke uudiseid".
"Päris kindlasti ei propageeri ma "õnnelikke uudiseid", ma ei propageeri mingit Põhja-Korea stiilis positiivseid uudiseid, kus ignoreeritakse kõiki halbu asju ühiskonnas. Me peaksime tegema uurimuslugusid, lugusid korruptsioonist, poliitikutest, kes ei tee seda, mida nad on lubanud, me peaksime tegema lugusid uutest ideedest. Ajakirjandus peaks olema samuti paremast homsest, mitte et ajakirjandus peaks defineerima, mis on parem homne, kuid me saame aidata kaasa debatile, kui oleme paljastanud probleemi, leidnud selle, kes on vastutav. Me peaksime astuma järgmise sammu ja küsima, kuidas saab muuta olukorda paremaks," selgitas ta.
Täispikka intervjuus Ulrik Haagerupiga vaata artiklile lisatud videost. Intervjuu on inglise keeles.
Toimetas
Merili Nael, Priit Luts
