Arvo Alas, Kopenhaagen

Kuigi Taani valitsus ei allunud Venemaa nõudmistele keelata ära ülemaailmne tšetšeenide kongress, oli ta sunnitud Interpoli taotlusel vahistama Tšetšeenia presidendi Mashadovi eriesindaja Ahmed Zakajevi. 13 päeva jooksul viiakse Kopenhaageni maakohtus suletud uste taga läbi eeluurimine, mis peaks tuvastama, kas Zakajev on seotud rahvusvahelise terrorismiga või mitte.

- - - - -

Eile lõppenud ülemaailmne tšetšeenide kongress Kopenhaagenis tekitab tänagi maailmas järellaineid seoses sellega, et Taani politsei pidas Venemaa nõudmisel täna varahommikul Kopenhaagenis kinni Tšetšeenia presidendi Mashadovi eriesindaja Ahmed Zakajevi, kes oli Taani sõitnud kongressil osalema.

Zakajev on vahistatud 13 päevaks ja viibib praegu eeluurimise all, kuna Venemaa võimud süüdistavad teda terroristlikus tegevuses aastail 1996 – 1999 ja osaluses äsja Moskvas aset leidnud traagilistes sündmustes, mil pantvangide vabastamisel hukkus üle saja inimese. Kuid peale süüdistuste ei ole Venemaa võimud esitanud veel mingeid tõendeid, mis võiksid kinnitada, et Zakajev on terroriaktide organiseerija.

Interpoli kaudu saabunud taotlus Zakajev kinni pidada on sundinud Taani võime eeluurimist alustama, et kindlaks teha, kas Zakajevil on ikka terroristidega midagi ühist. Kongressist osa võtnud Leedu endine president Vytautas Landsbergis kommenteerib tekkinud olukorda järgmiselt: ”Mina soovitaksin tungivalt, et keegi ei hakkaks kordama Vene propagandistlikku sõnavara. Propagandasõda, mida Venemaa praegu peab, on täielikult suunatud ühele eesmärgile – asetada võrdusmärk Aslan Mashadovi poolt juhitava Tšetšeeni vastupanuliikumise ja rahvusvahelise terrorismi vahele.”

Arvestades Moskva tohutut survet Taani valitsusele ja nõudmist ülemaailmne tšetšeenide kongress ära jätta, millele Taani valitsus järele ei andnud, arutlevad vaatlejad, kas sellel on mõju ka Euroopa Liidu ja Venemaa vahelistele suhetele. Taani diplomaatia on töötanud täiskäiguga selle nimel, et kahe riigi vaheline konflikt ei väljuks kahepoolsete suhete raamest.

Taani kui Euroopa Liidu eesistujamaa on mõistagi informeerinud keerulisest olukorrast oma partnereid Euroopa Liidus ja selleks, et Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine ikkagi toimuks, on see Kopenhaageni asemel üle viidud Brüsselisse. Sellega on nõustunud ka Venemaa president Putin, kes hoolimata Tšetšeenia vastase kursi karmistamisest ei söanda ilmselt Venemaa suhteid Euroopa Liiduga välja suretada.

Taani valitsus on rõhutanud, et tal pole vähimatki soovi suhteid Venemaaga nõrgendada. Taani valitsus on sattunud üksnes keerulisse olukorda, kus ta Vene poolt nõutud repressiivseid meetmeid kasutusele võttes rikuks riigi põhiseadust. Suurbritannia Kuningliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi Venamaa ja Euraasia programmi analüütik James Nixey kommenteerib olukorda: ”Näib, et Zakajevi vahistamine Kopenhaagenis annab tunnistust, et iga mõjukal ametikohal tšetšeen on Euroopas kindlasti tagaotsitav. Jääb üle vaid vaadata, kas niisugused riigid nagu Suurbritannia või koguni Prantsusmaa võtaksid tarvitusele niisama radikaalseid meetmeid kui Kopenhaagen või mitte.”

Taani vaatlejate arvates võib kahe riigi vaheline pinngestatud olukord mõjutada ennekõike kaubandussuhteid. Taani müüb praegu Venemaale ainuüksi põllumajandustooteid aastas 1,7 miljardi Taani krooni väärtuses. Vene poliitikud õhutavad juba praegu boikoteerima taani kaupu ja suhteid taani ettevõtetega.

Poliitkommentaatorid hindavad Taani - Vene diplomaatilisi suhteid halvimaiks viimase 500 aasta jooksul, sestpeale kui Taani kuningas Hans ja tsaar Ivan III XV sajandil kahe riigi vahel ametlikud suhted lõid.

Märkmed: