Taasiseseisvumispäeva Rahvaalgatusmarss 20. augustil
Rahvaalgatuse taastamise nõudmiseks korraldati taasiseseisvumispäeval Tallinnas Tammsaare pargis kõnekoosolek. Kell 13.00 algas sealtsamast marss Toompeale. Mõlema üritusega juhiti tähelepanu sellele, et olukord Eestis nõuab rahvaalgatuse taasseadustamist.
Põhiseaduse §1 järgi on meil „kõrgema riigivõimu kandja rahvas“, § 56 lõige 2 järgi „kõrgemat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu /-/ - rahvahääletusega“. Samas pole rahval vähimatki võimalust sekkuda üleolevate võimurite tegemistesse. Selle asemel peab rahvas iga nelja aasta tagant üle ehk siis ära andma oma otsustusõiguse riigiasjade üle samadele tegelastele, kes vähemalt meie silmis on kaotanud igasuguse usalduse. Meie sirguva põlvkonna hinges ei sünni ega kasva ausust, usaldust ega ustavust ühiskonna ega riigi vastu, kui paberil seisab üks, kuid tegelikkuses kehtivad hoopis muud asjad. See on pettus ja silmakirjalikkus, lisaks veel põhiseaduse täielik eiramine.
Sellele tuginedes nõuabki Rahvuslaste Tallinna Klubi (lüh. RTK) rahvaalgatuse taaskehtestamist, nagu see oli sätestatud Eesti Vabariigi 1920. aasta põhiseaduses (siin äratoodud lisana).
Fotod: Geit Eero
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
ajalugu21 Aug 2013 12:19
1991. aasta 24. augustil olid Moskvas Vene NFSV president Jeltsini juures Arnold Rüütel, Indrek Toome, Rein Müllerson, Advig Kiris, Arno Almann ja Leivi Šer, kes tegid Vene NFSV presidendile selgeks, miks on vaja tema poolt tunnustada Eesti iseseisvust ja kutsuda ka teisi riike üles tunnustada Eesti iseseisvust.
Jeltsin nõustus ja vastav ukaas koostati veel samal päeval. Jeltsin käis vahepeal koos Rüütliga putši ajal hukkunute matustel ja tagasi tulles kiitis koostatud teksti, lisades, las lätlased koostavad samasuguse.
Vene NFSV välisminister Andrei Kozõrev oli juba 21. augustil teinud Pariisis esinedes üldavalduse kolme Balti riigi kohta, milles tunnustati nende riikide iseseisvust.
Kui Eesti delegatsioon 22. augustil Moskvas suurriikide saatkondades käis ja tunnustust iseseisvusele ei leidnud, siis minnes nüüd uuesti ja näidates president Jeltsini poolt allkirjastatud dokumenti, oli suhtumine hoopis teine. Pärast Jeltsini üleskutset hakkasid välisriigid ridamisi Balti riikide iseseisvust tunnustama .
Eesti Vabariigi iseseisvumine toimus vastavalt NSVL-i konstitutsioonist lähtunud õigusele, mitte et oleks lõpetatud okupatsioon nagu see oli Austria (1954.a.) ja Saksamaa ( 1990.a.) puhul.
1991. aasta 6. septembril allkirjastas president Gorbatšov, kes kuulus koos 12 liiduvabariigi esindajaga NSV Liidu Riiginõukogusse, NSV Liidu Riiginõukogu nimel otsused № ГС-1, № ГС-2, № ГС-3, vastavalt Leedu, Läti ja Eesti iseseisvuse tunnustamise kohta.
Lisatud oli NSV Liidu Välisministeeriumi toetus ÜRO-le Balti riikide liikmeks võtmise suhtes, samuti Euroopa julgeolekustruktuuridega ühinemiseks.
--------------
Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi presidendi Seadlus Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse tunnustamisest
1.Seoses Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega riikliku iseseisvuse väljakuulutamise kohta tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
2.VNFSV Välisministeeriumil viia läbi vastavad läbirääkimised ning kirjutada alla lepe diplomaatiliste suhete kehtestamisest VNFSV ja Eesti Vabariigi vahel.
3.Kutsuda NSVL presidenti üles tunnustama Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja viima läbi läbirääkimisi riikidevaheliste suhete reguleerimiseks NSVL ja Eesti Vabariigi vahel.
4.Kutsuda maailma riike üles tunnustada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust.
VNFSV president Boriss Jeltsin
Moskva, Kreml
24.augustil 1991
P.S.
Selle dokumendi punktid 3 ja 4 kirjutati sisse A.Rüütli palvel.
Loe kõiki kommentaare (1)