Einar Eiland
Haapsalu
Majandus ja sotsiaalinstituudi magister.
Ühiskondlikud käitumise ja väärtusideaalid on aastatuhandete jooksul vorminud meie elustandardit ja ühiskonnakorraldust. Just need ideaalid on aluseks mis viivad ühiskonna õitsengu või väljasuremiseni. Kas me teame milline siis on meie nais, mees või perekonnaideaal mille poole püüelda ja millele ülesehitada eesti ühiskonda. Sellise ideaali saab tuletada meie igapäevase eluolu ja statistika alusel.
Meie naisideaal peab võitma missivõistlused. Suusatama sama kiiresti kui Kristina Smigun, mängima tennist sama hästi kui Kanepi Kaia ning laulma sama ilusti kui Lenna Kuurmaa. Ta peab koolis hästi õppima ja minema ülikooli ning minema peale seda välismaale lapsehoidjana tööle. Peale seda peab ta minema rikkale välismaalasele mehele ja sünnitama vähemalt kolm lojaalset maksumaksjat eesti riigile. See naisideaal peab olema võimeline ära vaatama kõik telekast tulevad seriaalid ja jooma ära 5 kilo murjanite kasvatatud kohvi aastas. Töötama peab see ideaal peamiselt kontoriametnikuna, kandma kuntstküüsi ja tema magamistoa seinal peab rippuma Anu Saagimi pilt.
Meie meesideaal peab heitma ketast sama palju kui Kerd Kanter ja olema sama suur ja tugev kui Baruto ja surema kõrge kehakaalu tõttu südameveresoonkonna haigustesse. Et seda paremini korraldada peab ära jooma 30 liitrit puhast alkoholi aastas ning olema seetõttu kõik nädalavahetuses ebakaines olekus. Sest suure osa meie rahvastikust moodustavad naised, pensionärid ja lapsed kelle alkoholitarbimine pole suurem asi seega peavad perepead üldise statistika osas tõsiste järeaitamistunde tegema. Selle statistilise numbri saavutamine pole kergete killast ja sellega tuleb tegeleda pühendatult kõik vabad ajahetked. Seega pole ime et selle ideaali kandmisel tööõnnetusena 11 000 korda aastas politseile joobes juhtimisega vahele jäädakse. Eestis pole sellisel joomarile mõtet töökohta luua, sest koolis pole ta jõudnud käia. Parem kui sellise joomari töökoht oleks mõnes välisriigis ja kui ta juba seal on siis pole temast enam toompeal õigusenõudjat või ei küüni mahajoodud hallollus selleni et seda korraldada. Peale seda peab see mees olema võimeline sooritama 50 000 kuritegu aastas. See tähendab et vähemalt korra viie aasta jooksul peab see mees olema võimeline naabrimehel lambid kinni taguma või ta muruniiduki pihta panema. Peale seda peab ta olema võimeline vähemalt mõne aasta enda elust olema vangis sest vaid nii suudame täita euroopa liidu statistikanumbreid.
Kui need kaks ideaali suudavad nüüd perekonna luua ja õnnelikult koos elada siis te ilmselt eksite. Kuid siinkohal või luua ka teatava perekonnaideaali mis meie valitsusideaale edukalt kannab. Esiteks peab see perekond elama linnas. Tema kodukulud peavad olema madalad ja seega on parem kui ta elab mitmekordses majas. Sest nii saab ehituskuludelt kokku hoida ja müüa talle võimalikult kõrget keskkütete ja veehinda. Tema korteri kõrval peab olema supermarket kus ta saaks osta piima, leiba ja kanamune. Sest kui ta elaks maal siis ta kasvataks neid ise ja riigil jääks saamata maksutulu ja poemüüja ning poola põllumees jääks töötuks.
Selle perekonna liikmed peavad tööd tegema suurtööstuses. Sest ainult suurtööstus tagab meie ekspordivõimet ja on võimeline täitma riigikassat. Kui need perekonnad elaksid maal siis hakkvad nad ise ettevõtjaks ja kindlasti leiavad nad mõne raamatupidaja kes nende maksukulu võimalikult nullis hoiaks. See ei ole riigile kasulik. Seega ideaalina tuleb selle perekonna liikmetest kasvatada palgatöölised mitte eraettevõtjad. Teisalt toob palgatööliseks olemine aga omakorda kaasa selle et ligi 80% elanikkonnast elab töö kaotamise hirmus. Hirm ja stress toob kaasa aga perevägivalla, nii peabki mitukümmend naist igapäevase profülaktika raames enda kaasa käest stressi maandamiseks peksa saama või mehed taluma naiste tänitamist et nad ketast sama kaugele ei viska kui Kerd Kanter. Kui nüüd peaks juhtuma et see perepea perevägivalla eest kinni peaks minema siis aitab see igati kaasa kodukulude allhoidmisele, sest kinniminekuga lähevad kodukulud teenuse tarbijle täiesti nulli.
Selle ideaalse perekonna lapsed peavad käima lasteaias sest muidu kasvatavad neid lapsi vanavanemad ja neist oleks hiljem raskem kasvatada riigile lojaalset kodanikku ning lasteaiakasvatajad jääksid töötuks. Nende laste kool peab asuma kodunt võimalikult kaugel et nad varakult harjuksid välismaal töölkäimisega. Kui need perekonnad juba enda võsukeste kaugel kooliskäimisega lepivad siis saab riik edukalt koolide kodukulusid kontrolli all hoida ja anda lastele parimat haridust et need võsukesed välismaale või linna palgatööle saaksid minna ning et nad ei suudaks olla peremehed enda omal maal. Võsukeste lahkumisel saab riik edukalt vanureid kombinaatidesse koguda ja kolm koda päevas süüa anda. Kõik ikka selleks et nende vara saaks hõlpsamalt välismaalastele maha müüa.