EFK asutas 1981.a. Tõnu Kaljuste, kes tegutses ka koori kunstilise juhi ja dirigendina 20 aastat. Koori mitmekesine repertuaar hõlmab helitöid gregoriaani laulust alates kuni hilisbaroki ning 20. saj. muusikani, kusjuures erirõhk on asetatud kaasaegsetele eesti tippkomponistidele — Arvo Pärt, Veljo Tormis, Erkki-Sven Tüür, Urmas Sisask jt.
EFK on salvestanud arvukalt laserplaate; mitmed neist on pälvinud Academy Grammy Awards auhindu. Koostöös prominentsete dirigentide ja orkestritega on koori kontsertturneed viinud Euroopasse, Põhja-Ameerikasse, Jaapanisse ja Austraaliasse. 2001.a. kutsuti EFK kunstiliseks juhiks ja peadirigendiks nimekas Inglismaalt pärit koorijuht Paul Hillier, kes senini juhatas Hilliard Ensemble't ja tegutses pedagoogina USAs. Vaevalt oleks võidud leida kedagi sobivamat ja paremat sellele kohale. P. Hillierile ei olnud varasemate kogemuste tõttu võõras töö eesti kooriga. Ka oli ta juba salvestanud mitmeid Pärdi ja Tormise helindeid.
C. Kreeki võiksime nimetada eesti klassikuks. Laiemalt on ta tuntud laulupidude koorilaulu „Sirisege, sirisege sirbikesed“ kaudu. Ka ei ole kalevi alla jäänud teisedki ta rahvalaulu seaded, sh. vaimulikud rahvalaulud. Kodumaa koor pakkus kontserdi avataktina välja Kreegi kolm originaalkompositsiooni — „Kolm Taaveti laulu“ (104, 141, 121) — hästi kokkupandud helindid kohatiste rahvalaulu sugemetega. Dirigendil ei olnud laulude lahtimõtestamisega probleeme. Ettekanne oli laulude „väljakutsest“ lähtuvalt lahe, sujuv, proportsioonides ja tekstiga ühtuv.
Maailmamainega Arvo Pärt oli esindatud kahe slaavikeelse Psalmiga (117 ja 131). Väikese pingutusega võiksime Kreegi psalme nimetada protestantlikeks. Pärdi puhul ei aita isegi suur pingutus. Vanaslaavi keel ise reedab laulude päritolu ja asukoha — vene õigeusk. Tõsi, Pärdi praegused „kaubamärgid“ — kontemplatsioon, meditatsioon ning müstitsism ei ole veel täielikult domineerimas. Ja siiski, nende suund ning siht on märgatavad. P. Hillier tõi suure Pärdi austajana kõnealused laulud kuuldavale sisseelatuna ja väljajagatult.
Veljo Tormise „Kullervo sõnumiga“ pani koor jalad maha uuel leheküljel. Loetuks loeti ristiusu psalmid ja ruumi tehti vennasrahva soomlaste rahvuseeposele. Kalevala traagiline kuju Kullervo riietatakse minimalismi lõputult tõusvasse-langevasse rüüsse. Tormis, kelle liikumispind hõlmab kogu soome-ugri stsenaariumi, saavutab täistabamuse ka Kullervo puhul. Koori tõlgitsus — sugestiivne ning eepiline. Mõju, mida efektiivselt paisutas meeshäälte tugev ülekaal ettekandes.
Kava esimese poole lõpunumbrina kõlas vene helilooja A. Schnittke „Kolm vaimulikku laulu“, millega pöörduti tagasi religioosse muusika juurde. Schnittke, kelle loomingut püüti Nõukogude võimu ajal sordiini all hoida, on endale ülemaailmse tunnustuse võitnud esmajoones virtuooslike orkestripaladega. Ent ka vokaalidioom ei näi talle ülejõu käivat. Ta reedel esitatud laulud baseeruvad ortodokskiriku liturgial. Taas nautisime Hillieri siirast tõlgitsust.
Pärast vaheaega astus kuulajaskonna ette õhtu ainuke naiskomponist — ukrainlanna Galina Grigorjeva, kes end praegu Tallinnas muusika alal täiendab. Tema „Lahkumisel“ eksamineerib surma puhul toimuvat ihu ja hinge lahutusprotsessi. Sageli esile tõusvate tumedate värvidega maalib ta lõuendile elu eksistentsiaalseid küsimusi, juhtides oma rännaku sihtpunkti „Alleluia“ hüüetega.
Väike Taani on maailmale kinkinud teise põhjamaise Sibeliuse, nimelt helilooja Carl Nielseni, kelle sümfooniad on jõulised ja täis üllatusi. Ka P. Norgård ei põlga ootamatusi. Ta „Talve hümni“ stardiblokiks on talvemaastik, mis peatselt sukeldub introspektiivsesse vaatlusse. Ettekandes pääsesid mõjule laulu seesmine pinge ning tunglemine.
Väliseestlastele ei ole Urmas Sisaski nimi võõras. Helilooja „Eesti Missat“ on ette kandnud Toronto koorid, kusjuures selle üks osa „Sanctus“ näib eriti populaarne olevat. Reedene igati õnnestunud kontsert lõpetati Sisaski „Gloria Patriga“ millest esitati viis osa. Helitöö, mis selgelt tõendab, et ka rütmiline elastsus-nõtkus pole võõras vaimulikule muusikale.
Lisapalana esitas koor ühe Mart Saare rahvalaulu seade. Loomulikult — perfektsust puudutades.
EFK kontsert läks täismajale. Aplausi oli palju. Jäädi lootusrikkalt ootama koori järgmist Toronto külaskäiku.