Kõigepealt üks väike täpsustus. Eelmises lehes ilmunud konverentsi ülevaates sai öeldud tänusõnu Eesti Sihtkapitalile Kanadas, kes pani õla alla konverentsikulude katmisel. Artiklist võis jääda ekslik mulje, nagu olnuks puhtalt tegemist ansambli Isad ja Pojad sõidupiletite kinnimaksmisega. Nii see siiski polnud. ESK toetus laekus üldisesse konverentsi fondi, mis aitas imepäraselt sillutada teed ühe kõige ilusama välis- ja kodueesti ühisürituse teokssaamisele ja sellisena ka kindlasti oma eesmärki täitis. Tõesti — tänusõnad ESK-le jäävad kindlalt kehtima. Ilma selle abita poleks konverents kaugeltki nii muljetavaldavaks kujunenud.

Juubelikonverents oli esmajoones muidugi kristlik üritus oma kõrgetasemeliste ettekannete, rikkaliku muusika, sisukate jumalateenistuste jt. ettevõtmistega, millistest on juba päris palju juttu olnud. Rõhutamata on jäänud aga selle rahvuslik aspekt, mis konverentsi käigus mõjusalt esile tuli. Aegajalt on olnud kuulda pessimistlikke mõtteavaldusi, justnagu ei jõuaks välis- ja kodueestlased kunagi samale lainele ja asuksid neid lahutava kuristiku vastaskallastel. Juubelikonverents tõestas, et see ei pruugi mitte alati paika pidada.

Ligi 100 külalist kodu-Eestist ja mujalt ning huvitav programm meelitasid konverentsile kohale mitte ainult TEBK liikmed, vaid suurel hulgal ka siinseid keskmise ja noorema põlvkonna eestlasi, kellel kontakt meie kogukonnaga on ehk mõnevõrra nõrgenenud või koguni katkenud. Mitmed neist tulid laulma ühendkoori, mis võimekate dirigentide juhatusel pakkus ju suurepärast muusikalist elamust. Arvukatel kohtumistel teritati muuhulgas unustusse vajuva eesti keele oskust ja leiti uusi sõpru.

Omalaadseks sündmuseks oli välis- ja kodueesti pedagoogide kohtumine, kus olid kõne all tänapäeva koolide ja noorte kasvatusega seotud küsimused nii kodumaal kui siin.

Huvitav oli ka 16. augustil ettekannetele järgnenud paneeldiskussioon kristlaste suhtumisest islamiusulistesse, kus oli kuulda erinevaid arvamusi nii kodu- kui väliseestlastelt, aga samuti Bosnias moslemite hulgas tegutsevalt misjonärilt Jael Puusaagilt, kes jagas kuulajatega 4-aastase töö jooksul tehtud tähelepanekuid ja omandanud kogemusi.

Eesti mainekaim portretist, mitmete rahvusvaheliste kunstnike ühingute liige Aapo Pukk, kes muide astus siin viibides ka Toronto Eesti Kunstnike Koondisse, korraldas huvitava õpikoja. Nii mõnigi avastas seal endas seni peitunud kunstiande. Osalenute sõnul oli tegemist väga huvitava, kasuliku ja lõõgastava tunniga, mida juhendas oma ala tõeline meister.

Imetlusväärselt sulasid kokku ka kodu- ja väliseesti noored. Jonathan Wilbiksi koostatud programm pakkus palju põnevat — ühiselt külastati siinseid vaatamisväärsusi, viibiti loodukaunites paikades ja sporditi. Milline suurepärane võimalus üksteise tundmaõppimiseks! Kodueesti noored olid nähtust kogetust vaimustatud ja esimesed tänudki on juba korraldajateni tagasi jõudnud.

Nüüd on käes kokkuvõtete tegemise ja tagasivaatamise aeg. Häid sõnu väärivad kõik, kes juubelikonverentsi õnnestumisele ja sujuvale laabumisele kaasa aitasid. Võibolla saab seda kõige paremini öelda ühe kodueesti paljureisinud ja -näinud külalise sõnadega: „See oli kõige ilusam konverents, kus olen viibinud. Olge te kõik tänatud selle imelise aja eest!“

Märkmed: