Toronto Baptisti Koguduse (TEBK) eelmist nädalavahetust ilmestas ingliskeelne sõna reuninon, mille eestikeelseks vasteks on taaskohtumine või jällenägemine. Tegemist oli koguduse endiste noorte kokkusaamisega nende kunagises kodukirikus. Paljud nendest on sellest pesast ammu välja lennanud ja tegutsevad mujal. Ürituse eestvedajaks oli Hillar Alkok, selle korraldamisel olid aktiivselt kaastegevad Anne Polasko, Marika Wilbiks ja Charles Kipper jt.
Kohtumisele anti avalöök laupäeval suurt elevust tekitanud võrkpallimänguga Oakville’i Kristlikus Kolledzhis, millele järgnes samas pidulik bankett. See kujunes rõõmsaks, mõneti ehk ka nostalgiliseks sündmuseks. Osalenuid seovad ju nii paljud lapsepõlve ja nooruse mälestused. Lauldi vanu armsaid laule, vaadati pildigaleriid ja meenutati möödunut laudkonnavestlustes. Oli ka mitmeid sõnavõtte.
Pühapäeva hommikul koguneti aga TEBK-sse jumalateenistusele, kus tervituse ja avasõna ütles pastor Jüri Puusaag. Seejärel kõneles koguduse noortetöö koordinaator Jonathan Wilbiks, kes luges 1.Kor.3:10-14, rõhutades hoone vundamendi tähtsust ning võrreldes seda TEBK-ga. Viimase vundamendi rajamisele on andnud oma osa ka koguduse endised noored, keda Jonathan tervitas ja tänas. Esmalt esines kahe lauluga TEBK praegune noortekoor Marika Wilbiksi juhatusel ja Charles Kipperi klaverisaatega.
Anne Polasko juhatas järgnevat osa ja ütles oma sõnavõtus, et koguduse endised noored tahavad tuua TEBK-le tänu ja anda midagi tagasi. Seejärel esines koguduse kunagine noortekoor „Päike“ Ch. Kipperi juhatusel Helen Paiveli klaverisaatega. Laulude vahele olid põimitud sõnavõtud. Silvia Martin rääkis oma vaimulikest kogemustest seoses raskest haigusest tervenemisega, misjärel kõlas koori rootsi päritoluga motolaul „Päike“. Kanada põlisrahva hulgas kooliõpetajana töötav Toomas Hoppe nimetas koguduse rajajate tööd geneetiliseks tagapõhjaks ja ehitusplaaniks (blueprint), mis pakkus tollastele noortele soodsa keskkonna vaimulikuks arenguks. Ehkki oleme kõik erinevad, ühendavad meid samad põhimõtted ja minevik – kunagi paika seatud blueprint. Imbi Medri McInnon ja Sylvia Pumber Rüdmik olid saatnud kirjalikud tervitused, millest õhkus tänu oma kodukoguduse ja selle liikmete vastu. Kristina Kaasik kinnitas, et tajub TEBK-ga erilist kokkukuuluvustunnet, südamete ühendust, sest oleme nagu üks perekond. Kristina on palju reisinud ja elanud 10 aastat ka Eestis, kus ta töötas haiglates, vanadekodudes jm, kuulutades evangeeliumi. Ta ütles, et on tänulik oma juurte eest, mis on talle edaspidises elus andnud jõudu.
Chris Lindström nimetas endiste noorte kokkusaamist reisiks minevikku ja kõneles oma teest Jumala juurde muusika kaudu. Hillar Alkok rääkis pastori soovil, kuidas sellise kokkusaamise idee üldse sündis ja väljendas rahulolu selle õnnestumise üle. Seejärel moodustati ühendkoor, kus laulsid koguduse praegune noortekoor ja „Päike“. Võimsalt ja ülevalt kõlas tähendusrikas, aastaid TEBK kooride repertuaari kuulunud laul „Jumala peres on ruumi“.
Gabriel Boutilier kõneles noortele ja pühapäevakoolilastele bioloogiatunnist saadud ideed abiks võttes, kuidas saame edukalt töötada Jumala heaks. Marika Wilbiksi juhatusel, Ch. Kipperi oreli- ja Linda MacLeani klaverisaatel lauldi palju ühislaule, mis kõlasid lausa taevaliku muusikana ja mõjusid emotsionaalselt virgutavalt. J. Puusaag tänas lõpusõnas nii osalenuid kui kohtumise korraldajaid ning lisas: „Tere tulemast tagasi, siin on teie kodu!“
Lõpupalve pidasid Ontario ja Quebeci Baptistiliidu asepresident Ed MacLean ja J. Puusaag. Järgnes naisringi korraldatud koosviibimine kohvilauas, kus kuulati sõnavõtte, vaadati kompuutri vahendusel vanu pilte, lauldi ühislaule ja esines taas TEBK noortekoor. Koguduse naisringi juhataja Asta Kaups avaldas oma sõnavõtus soovi, et sellised kohtumised võiksid toimuda edaspidigi ja muutuda traditsioonilisteks. Miks mitte!
Tagasi kodukirikus
Eesti kirikud | 15 Apr 2011 | EPEesti Elu
Eesti kirikud
TRENDING
