Edasi kuulati skaudijuht Jekaterina Beljatskaja ettekannet „Integratsioon läbi mängu“. Ta selgitas, et „integratsiooni objektid“ on vene keelt kõnelevad skaudid. Hinnaguliselt on neid Eestis ca 200 ehk 13% Eesti skautide üldarvust. Vene skaudid kinnitavad, et skaudiüritused on nende jaoks suurepärane keelepraktika võimalus.
Ka on ESÜ juhtide hulgas neid, kes valdavad nii eesti kui vene keelt. 2001.a. käivitati projekt „Leia endale sõber“, milles osalesid üks eesti- ja kaks venekeelset üksust. See katsetus andis häid tagajärgi. Oli rõõm kuulata Jekaterina Beljatskaja ilusat ja puhast eesti keelt, kes nime järgi otsustades on vene päritoluga.
Teemal „Skautlus ja kirik eetika esindajana eesti ühiskonnas“ esines EELK assessor Tiit Salumäe. Skautluse eesmärgiks on muuhulgas tuua ristiusu põhimõtted igapäevasesse ellu. Kirik peab haridust isikliku ja ühiskondliku eneseteostuse aluseks. Õppimine on inimeseks olemise eeldus. Kuid haridusest ei tohi saada üksnes sotsiaalse edukuse ja rikastumise vahend. Haridus peab olema inimese kui terviku — ihu, hinge ja vaimu teenistuses. Kiriku ja skautluse arendamisel on veel palju ruumi. Okupatsioonirezhiimi üks taotlusi oli läbi lõigata inimese juured oma minevikuga. Osalt see ka õnnestus. Skautlus hävitati julma terrori abil. Nüüd, oma maad üles ehitades tuleb uuesti otsast alata.
Haridusministeeriumi noortetalituse juhataja Piret Talur kõneles teemal „Noorsootöö hetkeseis“.
Noorsootöö praktiline korraldamine on kohtadel omavalitsuse ülesandeks, riik tagab selleks vajaliku keskkonna. Eesti on sõlminud mitu rahvusvahelist noorsootöö alast lepingut, mahukaim on koostöö Soomega. Koolides tegutsevad õpilasomavalitsused. Noorsootööd teostatakse põhiliselt huvialakoolides, teabe- ja noortekeskustes. Huvialaharidust antakse looduse, tehnika, üldkultuuri ja loometegevuse valdkonnas. Eestis on 200 huvialakooli 60.000 õpilasega.Tegutseb ka 33 noorte püsilaagrit ja hulgaliselt projektilaagreid. Riigi toetust noortelaagrites viibimiseks saab enam kui 28.000 noort.
Kõigile ettekannetele järgnesid küsimuste-vastuste perioodid.
Kongressi lõpul sai sõna WOSM-i Maailmakomitee esinaine Marie-Louise Correa, kes viibis Eestis president A. Rüütli kutsel. Dr. Correa avaldas kindlat veendumust, et Eesti skautlus on õigel teel ja et meie skaudid on väärikad esindajad maailma skautide ridades.
Konverentsi „90 aastat Eesti skautlust“ kokkuvõtte tegi ESÜ peaskaut skm. Kristjan Pomm, kes tänas kõiki lektoreid, külalisi ja kongressist osavõtnuid.
Mõistatuseks jäi Eesti kõrgemate ametnike vähene huvi ja ajakirjanduse leige suhtumine kõnealusesse üritusse. Mulle kui väljast tulnule näis imelik, et kongressil ei olnud ühtki ajakirjanikku; ei leidnud ma ka ühtki artiklit Päevalehes, Postimehes ega teistes lehtedes. Miks? Kas noorsootöö pole seda väärt? Igasugustest skandaalidest, kuritegevusest jms. kirjutatakse esikülgedel lõpmatult. Kas kommunistlik okupatsioon on tõesti nii tugevalt mõjunud? Sama võõrastav oli, et poliitikud ei tulnud noori toetama. Ainult hr. Trivimi Velliste leidis aega kord kongressile tulla.
Õhtusel vastuvõtul Mustapeade Majas olid noored, nende juhid ja väliskülalised jälle üksi. WOSM-i esinaine dr. Marie-Louise Correa tänas ilusa vastuvõtu eest ja soovis Eesti skautidele jõudu edaspidiseks. Heade soovidega tervitas ka WOSM-i Euroopa Komitee liige George Hourdakis; samuti ka Soome peaskaut.
Väliseesti skautide esindajana tänasin kutse eest ja edastasin kongressile Eesti Skautide Liidu peaskaudi skm. Egbert Runge parimad soovid ja tervitused. Lisasin ka, et oli tore osaleda noorte kongressil ja lähemalt tutvuda nende töö ja tulevikuplaanidega.
Püüame neile ka edaspidi abiks olla, tihedat sidet pidada ja vastastikku informatsiooni vahetada, sest teame hästi, et ühenduses on jõud.
Tagasipilk konverentsile „90 aastat Eesti skautlust“ (2)
Eestlased Eestis | 25 Mar 2003 | skm. Endel ReinpõldEWR
Eestlased Eestis
TRENDING
