Selles pole tegelikult midagi uut, sest see on kogu aeg olnud N. Liidu mantlipärija Vene Föderatsiooni pärandi osa. On ka vahetevahel Balti riikide poolt reageeritud, aga kahjuks mitte ühisavaldusega. Ka seekord protesteeris avalikult ainult Leedu, Eesti ei pidanud seda vajalikuks. Sel kombel saab Venemaa, nagu ennem N.Liit, jätkata Balti riikide surustamist ükshaaval. Detsembri algul kohtusid Balti riikide ja Poola presidendid Vihulas, sõbralikult, sõnarikkalt ja proklamaatiliselt, pühendades rohkem tähelepanu teistele probleemidele.
Viimati avalikustatud 2011. a rahvusvahelise korruptsioonitajumise indeksi tulemus 6,4 palli paigutab Eesti riikide pingereas 29. kohale. Rahvusvahelise korruptsiooni tajumise indeksis jagas Eesti naabritest Soome koos Taaniga teist kohta, Leedu oli 50., Läti 61. ja Venemaa 124.
Sellega langes Eesti kolm kohta, mida püüti seletada (Postimees 01.12.2011). Ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Asso Prii leidis, et põhiline takistus Eesti edasiliikumiseks korruptsioonivastases võitluses peitub seadusandja soovimatuses tegelda poliitikuid endid vahetult puudutavate valdkondade korrastamisega. Tema sõnul kerkib aeg-ajalt esile olukordi, kus tekib küsimus, kas riigikogu saadik on käitunud korrektselt või mitte. Ta soovitas saadikutel koostada käitumisjuhend, kus oleks määratud n-ö lubatud mõjutamise piirid ja olemas ka näpunäited, kuidas käituda võimalikke huvide konflikte sisalduvates olukordades.
Kuigi võrreldes naabrite Läti ja Venemaaga on Eesti selles edetabelis kõrgel kohal, on ta Põhjamaadest kaugel maas. „Kõige olulisem vahe Põhjamaadega on ühiskonna eetilise suhtumise erinevus. Seda, mida meie ühiskonnas tolereeritakse, seal kindlasti ei tehta,“ selgitas Prii. Tema ühingu hinnangul on Eesti paigalseisu üheks põhjuseks asjaolu, et riigi korruptsioonivastase tegevuse fookuseks on nn väike korruptsioon, kuid nõrgaks on jäänud poliitiline huvi tegeleda kõrgema taseme korruptsiooni vältimise ning üldise korruptsioonialase ennetusega. Kevadine altkäemaksuskandaal sundis Euroopa Parlamenti muutma senist korda ja nüüd tuleb saadikutel üles lugeda kogu oma teenistus, ka on neil keelatud vastu võtta 150 eurost kalleimaid kingitusi.
Seda mõjutab eelmises artiklis kirjeldatud ebameeldiv jõulukink: IRLi poliitikute ümber keerlev vene ärimeestele Eesti elamislubade vahendamise skandaal. Osalejad eitavad seaduse rikkumist, kommentaarid on enamasti emotsionaalsed, kuna on tegemist vene ärimeestega. Põhimõtteliselt on välisraha sissetoomine kasulik, aga kuna see tuleb riigist, kes okupeeris Eestit pool sajandit ja kes on korruptsioonitajumise edetabelis Eestist kaugel taga, on kahtlused ja nördimus mõistetavad ning kahjustavad tugevalt nimeliselt isamaalise partei mainet. On ka võimalik, et just see on olnud venepoolne eesmärk: ära kasutada võimuparteilasi, kelle rahaahnus on pimestanud ettevaatuse. Viimati avastatud altkäemaksu skandaal Kapos ei tõsta kindlasti Eesti asendit selles tabelis.
Mõned Eesti tegelased ja ka poliitikud pendeldavad Eesti ja Peterburi vahet. Keskerakonda kuuluv Ksenia Kostina valiti 2005. a Tallinna linnavolikokku. Septembris 2008 peatas ta oma mandaadi seoses üleminekuga tööle Peterburi otseinvesteeringute agentuuri, kus ta peatselt sai peadirektori asetäitjaks. Praegu töötab ta Peterburis võimuorganeid teenindava PR-firma Umnõi Gorod (Tark Linn) loovdirektorina. Ta ei välista võimalikku naasmist Eesti poliitikasse (Delfi 15.10.2011). Vahepeal on ta hoolega katsunud eemaldada eesti aktsenti (Delfi 28,12.2008).
Tallinna linnavolikogu liige 2009. aastast Max Kaur (1999. aastani Maksim Jermakov) sai 1. detsembrist 2011 Peterburi linnavalitsuse liikme Terenti Meštšerjakovi nõunikuks kaasaegse omavalitsuse arendamise küsimustes. Ta teatas ise meediale, et jätkab oma tegevust Tallinna linnavolikogus korrakaitsekomisjoni esimehena ning Sihtasutuse Tallinna Arengu- ja Koolituskeskuse nõukogu liikmena (Postimees 30.11.). Ta võrdleb end Köleri ja teiste eestlastega, kes töötasid Peterburis tsaariajal. Kas ta arvab, et Moskva moodne tsaar Vladimir valitseb ka Eesti, vähemalt Tallinna üle? Kas on neil Peterburis töötajatel seadusevastaselt topeltkodakondsus?