1922—2004
Toimetuse eksituse tõttu jäi alljärgnev oluline artikkel meie eelmisest lehest välja. Avaldame selle siin võrgulehel lootuses, et need, kes kavatsevad 28. ja 29. mail Eesti Maja galeriis toimuvat näitust külastada saavad autorite kohta veel pisut rohkem eelnevat teavet.
Hiljuti surnud kunstniku mälestus- ja müüginäituse puhul 28.–29. mail 2005 Eesti Maja kunstigaleriis olgu alljärgnevalt mõned read tema tutvustamiseks.
Raoul Rohusaar on sündinud 9. juulil 1922.a. Järva-Jaanis, Järvamaal. Põhihariduse omandas ta kohalikes ja Tallinna koolides. Ärevatel sõja-aastatel mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke; sai idarindel raskelt haavata käsivartest ja jalgadest. Ta oli ravil mitmes haiglas, esmalt Eestis, millele järgnes evakueerimine õnnetul „Moero“ laeval, kust pääses imekombel. Sõjavigastustest kosumine jätkus Saksamaal. Paranenult siirdus ta Taanimaale.
Kui ta 1946.a. noore mehena leidis end Kopenhaagenis, hakkas ta kuulsa Georg Jensen’i töökojas õppima hõbesepaks. Seal tegi ta esimesi samme materjali vormimisega. Raoul abiellus 1946.a. Taanis kunstnik Karin Linnusega. Noor abielupaar otsustas 1948.a. edasi reisida Pariisi, kunsti Mekasse. Raoul pühendus siin joonistamise, skulptuuri, keraamika ja üldise ornamentaalkunsti õppimisele ja praktikale. Varsti avas ta oma kunstiateljee, mis töötas üsna edukalt.
Avaramate majandusvõimaluste otsingul siirduti 1952.a. Kanadasse, Montreali. Jätkus täienduskoolitus Canadian Art Academy’s.
Raoul rajas omale kodu Montreali eeslinna, ühe jõe saarele, mis kuulus eestlastest omanikele. Sinna ehitas ta ka omale ja abikaasale stuudio, kus nad mõlemad said koos töötada. Ülalpidamist teenis ta Kaba Ilco Inc. suurfirmas Montrealis disaineite juhina kuni pensionile minekuni. Töö kõrval innustasid teda Eesti vanakunstnike eeskujud ning Kalevi, Vanemuise ja teiste muinastüüpide vaim, otsimaks uusi väljendusvorme ja kujundusi skulptuuris, ornamentides, metallkujundites, ehte-esemetes jne. Peagi levis tema kunsti tunnustamine ja vastuvõtt ka kohalikus eestlaste ühiskonnas.
Raoul Rohusaare töid on esitatud näitustel Prantsusmaal, Kanadas ja USA-s. Auhindu ja kiitvaid arvustusi saavutati Quebec City’s (Concours National d’Arts Quebec) ja Montrealis. Erilise tunnustuse sai Raoul, pääsedes läbi kõrgetasemelise zhüriikomisjoni Montreali Kunstimuuseumi 1965.a. kevadnäitusele oma skulptuuriga „Smiling Woman“.
Abikaasa Karin, kes peamiselt töötas glasuurmaalide ja pisiskulptuuridega, suri 1982.a. Raoul abiellus 1987.a. Loore Tammega, asudes elama Ontariosse, Wasaga Beach’i. Siin jätkas ta oma kunstiloomingut, esinedes mitmetel näitustel. Ta ühines Torontos aktiivselt tegutseva kunstiklubi EKKT-ga 1990.a. Oma viimased eluaastad veetis ta maalilises Elliot Lake’is, kus ta suri lühikese, raske haiguse tagajärjel 22. novembril 2004.a.
Rohke sõpruskond mälestab teda kui huvitavat, mitmekülgset vestluskaaslast, kerge prantsuse orientatsiooniga. Südames jäi ta patriootiliseks eestlaseks, mida tõendavad ka tema paljud tööd eesti mütoloogia ainetel.