Tähistati diplomaat Ernst Jaaksoni 110. sünniaastapäeva.
EV välisministeeriumis avati näitus ja külastajatel oli suurepärane võimalus tutvuda ühe meie riigi järjepidevuse kandja ja riikluse hoidja, diplomaat Ernst Jaaksoni 110. sünniaastapäevale pühendatud ajalooliste dokumentidega. Ernst Jaaksoni elust ja tööst kõnelesid kunagine välisminister ja suursaadik Trivimi Velliste ning diplomaat ja Eesti Lipu Seltsi esimees Jüri Trei. Tänastel noortel diplomaatidel ja külastajatel oli palju küsimusi ning toimus elav arutelu. Näitus jääb avatuks veel mitmeks kuuks.
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
gorbamaan17 Aug 2015 10:26
Lääneriigid polnud alguses Balti riikide iseseisvumise taga, sest nad nägid Gorbatšovis NSV Liidu demokraatliku arengu garantiid.
http://www.pealinn.ee/koik-uud...nüanss16 Aug 2015 10:54
1940. aasta suvel teatas USA president Roosevelt, et kui kommunism balti rahvastele ei meeldi, siis võivad nad ju oma kodumaalt lahkuda. Lahkumise teemat arutati ka II maailmasõja aegsetel liitlaste konverentsidel.
„USA president George Bush teatas 22.08.1991 toimunud pressikonverentsil, et Baltimaade iseseisvuse tunnustamiseks pole aeg veel küps.” („Päevaleht” 24.09.1991).
USA esindajad teatasid eestlastele 90-ndate alguses, et pole vaja ajaloolistest nüanssidest kinni pidada (Tartu rahu, järjepidevus jne).
selline mehhanism15 Aug 2015 02:22
Pärast Leedu, Läti ja Eesti juhtide kohtumist George Bushi ja James Bakeriga toimunud konverentsil märkis Godmanis: „Riigisekretär Baker palus meil samuti leida iseseisvuse saavutamiseks mingi selline mehhanism, mis ei saadaks NLiitu häbisse.”” („Päevaleht” 09.05.1991)
Mehhanism, mis „NLiitu häbisse ei jätaks”, leitigi. Ühe nn okupatsioonivõimu esindaja ja üheksa nn okupatsioonivõimuga kollaboreerunud Eesti Kongressi esindaja separaatkokkulepe sundis EV kodanikkonnale peale Põhiseadusliku Assamblee. Põhiseaduse eelnõu, mis Põhiseaduslikus Assamblees töö aluseks sai ja avalikkus tunneb seda kui ERSP-poolset Jüri Adamsi väljatöötatud eelnõuna, oli tegelikult juba valminud USA-s 1990.a. algul („Rahva Hääl” 16.06.1992).
Ülo Nugise sõnavõtt Eesti TV-s 27. juunil 1992, kus viimane kinnitas eetris veel kord põhimõtet, et kui rahvas põhiseaduse poolt ei hääleta, siis ülemnõukogu laiali ei lähe, millel on omad tagajärjed jne. Seega referendumil ei ütelnud rahvas jah-sõna mitte USA-s valminud ja kohapeal Põhiseaduslikus Assamblees „iluravi” saanud uue põhiseaduse eelnõule, vaid ütles eelkõige jah-sõna ülemnõukogu laialiminekule.
Loe kõiki kommentaare (4)
