Tähistati kindral Laidoneri sünniaastapäeva

Eestlased Eestis | 13 Feb 2004 | EWR

EESTI — Kindral Johan Laidoneri Selts ja Tori Kiriku Taastajate Ühendus korraldasid 12. veebruaril k.a. Vabadussõja legendaarse juhi 120. sünniaastapäevale pühendatud mälestusjumalateenistuse Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris.
Kavas oli mälestusliturgia, kus teenisid EELK Pärnumaa praost Andres Põder ja kaitseväe peakaplan kol. Tõnis Nõmmik. Pühitseti mälestustahvel 56 Vabadusristi kavalerile, sh. kindral Johan Laidonerile.
Toimus ka pidulik kontsert, kus esinesid kaitseväe orkester, solist Väino Puura ja Eesti Sõjameeste Pärnu Ühenduse Meeskoor. Kõnelesid Trivimi Velliste, Kindral Laidoneri Seltsi esimees ja Jüri Kask, Tori Kiriku Taastajate Ühenduse esimees.
Juubelikõne pidas Seltsi esimees Trivimi Velliste. Ülemjuhataja mälestuseks laulsid Siiri Sisask ja Revalia kammerkoor.
Laidoneri muuseumis Viimsis avati kindral Laidoneri sünniaastapäevale pühendatud näitus, mis kajastab kindrali elu ja tegevust.
Laidoneri mälestati sünniaastapäeval lillede ja küünaldega ka tema sünnikohas Viiratsi vallas.
Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja Vabadussõjas Johan Laidoner sündis 1884. aasta 12. veebruaril Viljandimaal Viiratsi vallas. Laidoner sai esimese Eesti ohvitserina kindrali aukraadi: 1920. aasta 21. märtsil ülendati ta kindralleitnandiks. (E/EE)

Kes on see on hobuse seljas?

Ükskord tutvustas Elmo Nüganen eesti sõduritele katkeid oma filmist „Nimed marmortahvlil“. Temalt päriti: „Kui Teil oleks imeline ajamasin, kelle poole ajaloolistest tegelastest pöörduksite küsimusega?“ Nüganen vastas: „Ma küsiksin Laidonerilt, mida ta mõtles ja tundis, millele lootis 1939. aasta sügisel.“
Seda küsimust tahaksid 120-aastasele Laidonerile esitada paljud. Täpselt samuti — 23. veebruaril 130-seks saavale president Pätsile. Miks ei puhkenud kangelaslikku Eesti Sügissõda, nagu vallandus sangarlik Soome Talvesõda?
Aga maailmas on küsimusi, mida jäädaksegi esitama. Millele lõplikku vastust ei ole.
Imekombel on säilinud mõned Laidoneri Venemaa vanglas tehtud märkmed, ka tema poliitiline testament. Silma torkab üks osundus Vana-Rooma mõtlejale Senecale: „Otsida surma on sama häbiväärne kui vältida seda.“
Kas ei peitu siin üks võimalikke võtmeid 1939. a. mõistmiseks? Kindral Laidoner oli kaks aastakümmet varem juhtinud Eesti vägesid Vabadussõjas vägagi säästlikult, tegemata ühtki olulist juhtimisviga.
Ta viis oskuslikult lahingutegevuse oma põldudelt vastase põldudele, tagades Eestile nii 1919. a. külvi kui ka lõikuse. Kuid mis palju olulisem, sõja haaret ja tähendust arvesse võttes, olid Eesti kaotused suhteliselt väiksed. Kui Vabadussõjas olid meil liitlased, siis Sügissõtta läinuksime ihuüksi.
Selline oli Euroopa geopoliitiline olukord ja lahtiseks jääb küsimus, kas Eesti varasem diplomaatia oleks tookordses maailmas saanud midagi muuta.
Igaüks kes jälgis 1930-ndate Euroopa poliitilist muutumist, igaüks, kes oli lugenud Hitleri „Mein Kampfi“, teadis, et Saksa rünnak Vene vastu on vaid aja küsimus.
Ainult meie oma tagantjärgi tarkuses teame, et see kallaletung viibis, et selle viivituse mõju Eestile, Lätile ja Leedule oli masendav. Aga see on ju tagantjärele tarkus! Meil ei ole õigust anda minevikule moraalseid hinnanguid tänapäeva kõrgustikult alla vaadates.
Kindral Johan Laidoneri Selts on alustanud ülemaalist korjandust, et püstitada Vabadussõja väejuhi lapsepõlvelinna Viljandisse tema ratsamonument. Põhjus, miks rahvad oma sangareid kilbile tõstavad, pole juhuslik. Miks on Napoleon ja Wellington, Pilsudski ja Mannerheim pronksi valatud, kivisse raiutud? Aga sellepärast, et nad on olnud lipukandjad.
Igaüks teab, mis tähtsus on lahingus lipul. Nii nagu teisedki rahvad, teavad seda ka eestlased. Iseäranis tänavu — sinimustvalge lipu 120. sünniaastal!
Kindral Laidoneri Selts pöördub kõigi kaasmaalaste poole, kellele on südamelähedane Vabadussõja tähendus Eestile, toetada ausamba püstitamist väejuhi lapsepõlve mängumaale — Viljandi lossimägedesse. Tähtsam kui toetuse suurus on osavõtt!
Selts tänab kõiki seniseid annetajaid, kelle toel on kogunenud juba ligemale pool vajaminevast rahast — 450 tuhat krooni miljonist.
Annetused palume kanda Kindral Johan Laidoneri Seltsi arveldusarvele 22 101 176 97 95 Hansapangas märkega „Kindral Laidoneri mälestuseks“. Kõikide annetajate nimed raiutakse raamatusse.
Ja muidugi palume kõiki Võidupüha eel, 22. juunil Viljandisse ausamba pühitsemisele. Võtke kaasa oma lapsed ja lapselapsed. Las nad küsivad: „Kes on see onu hobuse seljas?“ (avaldatud pisut kärbitult)

Trivimi Velliste
Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees

Ka Toronto Eesti Ühispangas on avatud arve nr. 67031, kuhu on võimalik teha annetusi kindral Laidonerile püstitatava ratsamonumendi toetuseks.

Eestlased Eestis

Kaksteist Briti sõdurit said Eestis liiklusõnnetuses vigastada (4)