Kuidagi märkamatult sai sügisest kevad, sest talve ju tänavu Torontos eriti polnud. Kevad aga on aeg, mil koolid teevad aastast kokkuvõtteid. Esmaspäeval, 17. mail tegid kokkuvõtteid möödunud kooliaastast T.E.S. Täienduskeskkool ja –gümnaasium.

Koolide lipp Hendrik Jakobsoni kätes, Emilie Tamtiku ja Liisbet Valter-Kalmi saatel, teed juhtimas, sisenesid saali õnnelikud lõpuklasside õpilased. Peale ühislaulu „Eesti lipp“ kõlamist alustati lõpuaktuse ametliku osaga. Koolide juhataja Silvi Verder kutsus ette II kl õpilase Kiira Kääridi avapalvuseks ja Lehti Keelmanni (KK 36. lennu/G 21. lennu vilistlase) aktusekõneks.

Lehti õpib praegu balti kunsti Ann Arboris, Michiganis. Ta on pidanud eesti naiskunstnikest Torontos mitmeid ettekandeid, eriti oma korporatsiooni Filiae Patriae liikmete ees. Kõneleja tõdes järjekordselt, et eesti koolidel on hindamatu tähtsus meie ühiskonna järjepidevuse säilitamisel. Koolist saadud teadmised on aluseks, millele hiljem uusi kihte peale ehitada. Vähem tähtis pole eestlaste seltskond nii koolis, laagrites kui teistes organisatsioonides. Lehti on käinud Eestis viis korda ja kõige emotsionaalsemaks peab ta 2004. a koolikoori liikmena laulupeol osalemist, kus jõudis tõelisele äratundmisele oma identiteedist ja edasiõppimise kavatsustest. Lehti on uurinud keskaegseid kunstisuhteid Hansaliidus, eesti naiskunstnikke Nõukogude ajal ja Võidusamba suhestumist Eesti riigi eeskirjadega. Kõneleja soovitas arvestada meil kõigil sidemeid eestlusega ja mõelda sellele, kuidas igaüks, olenemata elukohast, saab eestlust rikastada. Parafraseerides E. Hemingway tuntud ütlust eestlaste leidmise kohta igas sadamas, ütles Lehti, et eestlasi leidub igal erialal. Arendades teadmisi oma erialal, eesti keele oskust ja ühtekuuluvustunnet saame palju korda saata.

Aktusekõnele järgnes Helmi Hessilt klaveril Erik Satie „Gnossienne“ kolmes osas.
Oodatuim osa aktusest on muidugi tunnistuste jagamine. Esmalt said klassitunnistused esto 101,201, 301, täienduskeskkooli 2. ja 3. klassi õpilased. Esto 3-aastase immersioonikursuse lõpetas Anneliis Põldre, kes plaanib ülikoolis keelte alal õppimist jätkata. Keskkooli lõputunnistused ja hõbesõrmused said Katrina Dobson, Kassandra Hanslep, Juhan Käärid, Kristjan Naelapea, Mari Pikkov, Kairi Vaikla (kiitusega); gümnaasiumi lõpumärgid ja –tunnistused said James Brine, Elias Gates-Kass, Helmi Hess (kiitusega), Liis Jakobson (kiitusega), Liia Kajak, Andres Kivi, Mihkel Põldma, Kristina Soolepp, Taavo Tralla ja Heli Vanaselja (kiitusega).

Lõpetajate nimel kõnelesid Kassandra Hanslep ja Liis Jakobson, sõna said samuti klassijuhatajad Erika Kessa ja Kai Kiilaspea. Kassandra ja Liisi kõnest sai selgeks, et pikkade eesti kooli aastate jooksul on muutunud palju, kes on kasvanud pikemaks, kes saanud targemaks. Eesti kool ei ole ainult õppimine klassiruumis, seal on veel palju muud. Koos olemine vaheaegadel, ühised mängud, käehoidmine tantsutunnis, ühised mälestused väljasõitudest ja viimastel aastatel väga tähtsa koha saanud laulmine laulupidudel. (Tuleval suvel toimuvale noorte peole on registreerinud 63! last.) Eesti koolita ei oleks elu sama.

Enne lõpetajate vääristamist tunnustati koolides lugemisaasta tähistamiseks toimunud lugemisvõistluse võitjaid. Preemiad said 1.klassist Liisbet Valter-Kalm, Emilie Tamtik, Kaija Käärid; 2. kl Kati Kiilaspea, Katariina Jaenes; 3.kl Kairi Vaikla, Kristjan Naelapea; gümn Helmi Hess, Taavo Tralla; esto 101 Rein Otsason, esto 301 Anneliis Põldre.

Tunnistustele lisaks vääristati lõpuklasside õpilasi ka raamatute ja rahaliste auhindadega. Eesti Sihtkapital Kanadas juurde loodud mitmest fondist said preemiad: Tarvo Hessi Mälestusfondist õpilaste endi valitud parimale kaaslasele - Kassandra Hanslep ja Taavo Tralla, parimaks eesti keele rääkijaks tunnistati sel aastal Kairi Vaikla ja Liis Jakobson; E. (Pae) Krantsi preemia kirjandushuvilisele keskkooli lõpetajale pälvis Kristjan Naelapea. Selle auhinna eripäraks on tingimus, et saaja peab astuma sügisel gümnaasiumi ja alles siis saab ta teenitu kätte. Metsaülikooli vaba osavõtu sai loterii tahtel Liis Jakobson. Aina ja Ervin Kivi Fondi preemiasumma jagati tänavu viie õpilase vahel: Markus Tralla, Liisbet Valter-Kalm, Emilie Tamtik, Kati Kiilaspea, Katariina Jaenes.

Koolikomitee esinaine Elle Rosenberg tänas kõiki annetajaid, kelle panuseta oleks õpilaste tunnustamine võimatu: A.K.E.N., EAK, EKN, Eesti Majandusklubi Kanadas, ENÜS, ESK allfondidega, EV Aupeakonsulaat Kanadas, EÜS, Elulugude kirjutajate rühm, Hugo Valteri Mälestusfond, Jõekääru Suvekodu Selts, Korp! Amicitia, Korp! Filiae Patriae, Korp! Fraternitas Estica, Korp! Indla, Korp! Rotalia, Korp! Sakala, Korp! Ugala, Korp! Vironia, Metsaülikool, Soomepoiste Klubi Torontos, Tartu College, Toronto Eesti Selts, Toronto Eesti Ühispank.

Tänulilled said kõik õpetajad, lisaks varemnimetatuile töötasid koolis: Marianne Pettinen, Mailis Jerkavits, Marielle Voksepp, Mari Ann Tammark, Ellen Valter, Reet Lindau-Voksepp, Charles Kipper, Ene Migur, Allan Liik.

Kauaaegsel juhatajal ja koolide töö koordineerijal Edgar Martenil täitus just sel päeval 90. eluaasta. Tänutäheks kinkis koolipere talle fotoalbumi eelmise suve laulupeo fotodest ning kuldse täienduskooli lõpusõrmuse. Punkti pani südamesttulev „Ta elagu!“

Eesti hümn lõpetas aktuse ametliku osa. Järgnes pildistamine ja koosviibimine, lõpetajaid ja külalisi ootas vanemate korraldatud maitsvate suupistete laud. Sumin saalis paisus päris suureks, sest palju oli rääkida ja mõtteid vahetada.

Uus algus pole aga kaugel, endised ja uued õpilased on teretulnud esimesel kooliõhtul, 13. septembril.

Eestlased Kanadas

TRENDING