Aktus avati pidulikult kooli lipu tervitamisega ja ühislauluga „Eesti lipp”. Avasõnas tervitas külalisi koolikomitee esinaine Elle Rosenberg, avaldades samas tunnustust ja tänu kooliõpetajatele. Ta tuletas meelde, et tänavune kooli väljasõit on Ottawasse ja Kingstoni ning et 6. aprillil on järjekordne kooli tuluõhtu nime all „Hiilgavad tähed”. Kolmanda klassi õpilane Julia Kuuskne esitas siis klaveril veatult Clementi „Sonatiina sol mazhooris” kolmanda osa. Sädelev ja värvirikas esinemine Estonia tiibklaveril pälvis teenitud aplausi. Aktusekõnelejaks oli Toronto Eesti Seltsi esimees Toomas Merilo, keda ka tänavu Eesti president autasustas Valgetähe IV klassi tunnustusmärgiga tänuks tema teenete eest eestluse hoidjana Kanadas.
Aktusekõnel oli kaks teemat. Esiteks, mis tähtsus on Eesti riigi sünnil ja teiseks, mis tähtsus on EV aastapäeva tähistamisel. Toomas Merilo tunnistas avameelselt, et talle endale lapsena ei meeldinud aktusel käimine, aga täiskasvanuna, nüüd, kus on vaba valik, on ta tänulik, et ta siis aktustel käis. Kõneleja andis lühikese ajaloolise ülevaate eesti keelest ja eestlaste valitsejatest enne iseseisvumist, rõhutades hariduse osatähtsust. Ta tuletas meelde, mida Mart Laar esto2000 rahvuskongressil ütles — eestlaste suur saavutus on, et oleme üldsegi olemas. Iseseisvuse võitles lahinguväljadel kätte mitu põlvkonda, 22 aastaga hariti rahvast, kultuurrahvana jõuti Euroopa tasemele. Võrdluseks näitas ta, kuidas liivlaste päästmise aktsioon samal ajal läks luhta. Omariiklus on niisiis eestlastele väga tähtis ja selle sündimise tähistamine ajalooliselt oluline.
Noortele, kes varsti saavad ise valida, kas käia aktustel või mitte, pani Toomas Merilo südamele, et just nagu elatise saamine sõltub töölkäimisest, on ka traditsioonide jälgimine teatud määral töö. Maailmas on oluline kuuluda kusagile; oleme õnnistatud, et oleme eestlased. Kuulumine rahvuslikku gruppi toob rahuldust, täidab vajadusi. EV aastapäeva pidamine on traditsioon, millest tuleb kõigil kinni pidada, lõpetas kõneleja.
Toomas Merilo andis siis Elle Rosenbergile TES-i nimel üle toetusümbriku. Järgnes langenute mälestamine vaikse seisakuga Georg Iltali klaverihelina saatel. Eeskavas esitasid 3. klassi õpilased Tõnn Sarve arutluse „Rahva varandused”, eriklassi õpilased luuletuse „Õnne sulle, Eestimaa” ning 5. klassi õpilased deklameerisid „Maa”. Saabus pidulik moment — täienduskooli 50. lennu lõpetajaile kinnitati traditsiooni kohaselt rinda lõpumärgid klassijuhataja Kai Kiilaspea poolt. Lõpumärke on algusest peale annetanud Toronto Eesti Ühispank.
Tänavuses lennus on tervenisti 21 lõpetajat! Õpilaskoor Liina Purje-Lepiku juhatusel ja Georg Iltali muusikalisel saatel esines viie laululise lustaka põimikuga, lõpetades ulja „Meil merivood on vabad” esitusega. Lõppsõnas tänas koolijuhataja Tiiu Kajak aktusekõnelejat ja külalisi, soovides kõigile head vabariigi aastapäeva — elagu Eesti maa ja rahvas. Aktus lõppes hümni laulmisega. Aktusel anti ka koolilõpumärgid kuuenda klassi lõpetajatele.
Eesti Seltsi esimees Toomas Merilo
Koolikomitee esinaine Elle Rosenberg
Esimesed kevadekuulutajad. Pesukarupaar Eesti Maja puuõõnes on ärganud!
