Tänavusele TES täienduskooli jõulupuule lisas õiget värvi valge lumevaip, mis Eesti Maja ümbrust kaunistas. Viimastel aastatel on jõulud olnud rohelised, süüdi ehk maailma kliima muutus. Kahjuks ennustatakse, et jõululaupäevaks on seegi lumi sulanud, kuid kooliperele kindlasti meeldis, kuidas jõulutundele ilmataat kaasa aitas.

Jõulupuu avas tervitusega 5. klassi õpilane Talvi Parming, kes tegutses ka teadustajana. Katriina Dobson 2. klassist esitas klaveril rahulikult ja osavalt Ukraina jõululaulu. Järgnes tavakohane ühislaul, “Neil karjastel väljal”.

Tänavu oli palvuseks kohale palutud peapiiskop Udo Petersoo. Pärast Jõuluevangeeliumi lugemist seletas peapiiskop koolinoortele jõulude tähtsust muutuvas maailmas. Enam kui 2000 aastat on pühitsetud jõule, tänavu jälle. Esimestest jõuludest saadik on palju muutunud, on olnud sõdasid, on olnud suuri, häid saavutusi. On olnud häid inimesi, on olnud halbu. Kui kõik on kadunud ajalukku. Ajaloo tegijad ei tea olevikus, et see juhtub. Ka praegu on maailmas kurjust palju, kuid seegi muutub ajalooks. Jõululapse sünd - see päev ja selle tähistamine pole kadunud, on elav ja ja elab, pole ajaloos. Peapiiskop mõtestas lahti noortele ühe mitmetest legendidest, muinasjuttudest, mis on selle päevaga seotud, kirjeldades ühe väikese ingli teekonda Betlemma, kaasas kingituseks tähelilled. Kuid teekonnal tuli neid imevõimuga jagada, headust maailmale kinkida, sõime juurde jõudes olid ingli käed tühjad. Aga headuse jagamisega täitsis ta Jeesuse soovi, jõulurõõmu ja rahu levitades. Palvusele järgnes ühislaul “Püha öö”.

Õpilaskoor Eveli Kõrre juhatamisel ja Georg Iltali klaverisaatel esitas kuue laulu põimiku, löökriistade, kuljuste ja kellade saatel. Kestev aplaus kinnitas laste esituse kõrget taset, sellega anti lauluõpetajatele ka töövaeva eest kiitust.

1. klassi õpilased Leena Rosenbergi juhatamisel esitasid julgusega ühiselt luuletuse jõulupäkapikkudest. Eve Järve 2. klassi õpilased esitasid lühinäidendi kingsepast, kes tegi liialt häid kingi, mis ei kulunud. Vaene kingsepp ei saanud siis leiba teenida. Päkapikud aitasid ta hädast välja, ja mured olid murtud. Meeldiv oli näha, et igal näitlejal oli tekst peas, esitused soravad. Lydia Ritso-Kadai eriklassi õpilased demonstreerisid samuti oma keeleoskust, esitades luuletust “Pagari piparkook”.

Õhtu pikem lavastus oli kolmanda ja neljanda klassi koostöö, õpetajad Monika Kolga ja Lia Kaljurand olid põiminud muusikat, tantsu ja näitlemist näidendisse “Jõuluvana on gripis”. Veronica Viinamäe ja Kiiri Kuld mängisid klaveril vahemuusikat, Maiki Cyrwus esitas pikema viiulisoolo, sel ajal kui päkapikud põhjapõtrade abil otsisid Jõuluvanale ravimit metsast. Lumehelveste tants pälvis publiku kiituse; näidendi lõppedes, kui jõuluvana taas jalul, kviteeriti kõiki - lavastajaid ja näitlejaid, soliste - pikema plaksutamisega.

Kai Kiilaspea 5. klassi õpilased seletasid, kuidas reinuvader nime sai - rebane on ju Sauna Reinu vader!
Mari Pikkov on 2. klassi julgemaid esinejaid, kinnitades seda flöödisoologa “Bassen”.

Praegu möllab Torontos haiguste ja viiruste laine, seda eriti koolides, kus on kerge baktereid edasi anda. Kahjuks jäi osa kuuendast klassist enne jõulupuud haigeks, kuid Erika Kessa õpilased siiski esitasid südilt nii luuletuse “Jõulumehe ootel” kui lühinäidendi “Eit ja taat”, näidates, et julge pealehakkamine on pool võitu.

Lõppsõnas tänas koolikomitee esinaine Elle Rosenberg kõiki osalisi, eriti teadustajat, soliste ning õpetajaid, et ilusa kavaga sai rõõmuga asuda liikuma jõulupühade poole. Puudus siiski oluline külaline - jõuluvana kutsuti ühislauluga “Sõitsid saanid” kohale. Jõuluvana oli tänavu päris priske poiss, eks Põhjanabal tule külma peletamiseks korralikult süüa, heatujuliselt kutsus ta lapsi salme esitama, mida nii mõnigi julgem ta mikrofoni sosistas. Kärmelt asuti siis pakke avama, sisu krõbistama. Rõõmus meeleolu oli saalis, klassides jagati veel esimese poolaasta tunnistused välja, ja siis asuti koduteele, jõululaulud kõrvus kaikumas, jõulutunne põues olemas.

Märkmed: