B>NÄDALA PORTREE[/B]
See oli ühel jahedal jaanuaripäeval käesoleva aasta algul, kui mind ootamatult kutsuti Tartu College’isse kohtuma Eesti päritolu dirigendiga nimega Lucas Waldin. Pidin häbiga tunnistama, et nimi ei olnud mulle tuttav. Olin millegipärast arvamusel, et muusik on saabunud siia Eestist. Uudishimust ja reporteri hagijavaistust taga piitsutatuna sõitsin kohale, turnisin kiilasjääkamakate vahelt läbi ja istusin Master’s Buffeteria nurgalauda. Teispool lauda silmitses mind üle aurava kohvitassi avala pilguga noormees, keda võinuks pidada Tartu College’i üliõpilaskorteris elunevaks tudengiks.
Meie vestlus toimus inglise keeles ja mul oli tegemist, et mõttes leida pidepunkti, mille varal noort orkestrijuhti siduda Eesti ja eestlusega. Selgus, et noormees on sündinud Torontos eestlasest isa ja ungarlannast ema lapsena. Kui kuulsin, et ta juba viieaastasena alustas õpinguid vanaema klaveristuudios, läksid mu kõrvad kikki. Ega ometi? Jah, muidugi, mu vastas istus eestlastele hästi tuntud klaveripedagoogi Aino Waldini pojapoeg. Hingasin kergendatult. Vestluse arendamine oli muutunud lihtsamaks.
Niisiis oli tänase dirigendi „esimeseks armastuseks“ klaver. Sellele järgnesid viiul ja flööt. Viimane ongi jäänud ta lemmikinstrumendiks, millele spetsialiseerudes omandas bakalaureuse kraadi õppeasutuses nimega Cleveland Institute of Music. Samas tegi 2006. aastal oma magistritöö orkestrijuhtimise alal.
Lucas on õpingute ajal täiendanud end suviti mitmel pool Euroopas. Nimekamaist õppeasutustest olgu mainitud International Music Academy in Leipzig, Bayreuth Youth Orchestra ja Acanthes New Music Festival Prantsusmaal. Ameerika mandril on ta õppinud tuntud Bachi dirigendi Helmut Rillingi juures Oregon Bach Festivalil ja osalenud õpinguis Torontos – Tafelmusik Baroque Orchestra.
26aastase orkestrijuhi selja taga on viljakas tööpõld. Nimetagem olulisemaid: L’Orchestre du Festival Beaulieu-Sur-Mer (Monaco), Staatstheater Cottbus (Brandenburg), Bachakademie Stuttgart, Lucerne Festival Strings, kaasaegne orkester RED (Cleveland), Oregon Bach Festival, New World Symphony Orchestra (Miami). Eeloleval sügisel ootab teda dirigendipositsioon Edmonton Symphony Orchestra juures.
Lucas on elav ja kütkestav vestluskaaslane, kuid meie jutt jääb ajanappuse tõttu pooleli. Tõotame seda jätkata, sündigu see siis telefoni, e-posti või isikliku kontakti kaudu.
Möödusid päevad, nädalad ja kuud ning poolik jutuajamine kogus sammalt. Kuni ühel augustipäeval helises taas telefon ja kuuldetorust kostus Lucase reibas hääl. Ta oli naasnud Euroopast, viibinud Tallinnas laulu- ja tantsupeol, kohtunud paljude Eesti muusikategelastega ning on nüüd teel oma uuele ametipostile Edmontonis.
Lucase hääletoonis oli aukartust ja pieteeditunnet, kui ta kõneles oma muljetest Eestis. Kuigi ta oli Eestit varemgi külastanud, oli laulupeo-elamus talle esmakordne ja mõjuv nii rahvuslikus kui muusikalises mõttes. Oli kohtunud õdede Anu ja Kadri Taliga ning tutvunud nende Nordic Symphony Orchestraga. Eri Klasiga süvenes tutvus sel määral, et ta kutsus viimase järgmiseks hooajaks Edmontoni külalisdirigendiks. Suurpidustustele lisas perekondlikku elevust asjaolu, et isa võttis laulupeost aktiivselt osa, lauldes Toronto Eesti Meeskoori ridades. Üks noor kodumaine sugulane osales tantsupeol.
Edmontoni sümfooniaorkester on tegutsenud üle viiekümne aasta ja omab väärika koha Kanada muusikaelus. 56liikmelises orkestris mängib palju tuntud ja tunnustatud soliste. Nende nimekirja uurides hakkas silma vähemalt kaks tuttavat torontolast. Esimene kontrabassist on eestlane Jan Urke ning harfi mängib lätlanna Nora Bumanis, kes varasemaist aastatest tuttav ka siinsele eesti kontserdipublikule. Mõlemad on mänginud selles orkestris 1980. aastast alates.
Soovime Lucas Waldinile parimat edu oma uuel ametikohal ning loodame temast edaspidigi kuulda.
Taktikepiga Lääne-Kanadat vallutama
Inimesed
TRENDING
