19. sajandi lõpus rajati Siselinna kalmistu juurde Tallinna garnisoni kalmistu, kuhu maeti tsaariarmee sõjaväelasi ja I maailmasõja ajal ka Saksa sõdureid. Vabadussõja ajal ja hiljem maeti siia Eesti Vabariigi sõjaväelasi. Samuti on see viimaseks rahupaigaks I maailmasõja ja Vabadussõja ajal surma saanud Briti sõjaväelastele. 1926. aastal alustati kalmistu ümberkorraldamist arhitekti ja Vabadusristi kavaleri Edgar Johan Kuusiku plaanide kohaselt, et kujundada siia vääriline paik riiklike tseremooniate läbiviimiseks. Mälestusehitus valmis 1928. aastal, selle juurde hakati riiklikel tähtpäevadel ja välisriikide delegatsioonide visiitide puhul pärgi asetama. 1936. aastal maeti kalmistule Männiku laskemoonalaos 15. juunil toimunud plahvatuse ohvrid ja 1937. aastal avati 52 plahvatusohvri kalmul skulptor Juhan Raudsepa kujundatud memoriaal. Nõukogude okupatsiooniaastatel hävitati suur osa mälestusmärke ning Eesti
Vabariigi sõjaväelaste haudu hakati üle matma Nõukogude sõjaväelastega, sama saatuse osaliseks said Saksa sõdurite kalmud. Kalmistule püstitati mitu punamonumenti. 1980. aastate lõpus hakkasid muinsuskaitsjad endisaegset Kaitseväe kalmistut korrastama, säilinud mälestusmärke ja nende detaile välja kaevama ja puhastama. Suuremaid taastamistöid alustati 1990. aastate esimesel poolel ja neid on vahelduva eduga tänaseni jätkatud, kuid kõik ei ole läinud kaugeltki plaanikohaselt. Eesti Vabariigi sõjaväelaste matmispaikade endisel kujul taastamise teeb keeruliseks asjaolu, et neile pealemaetud Nõukogude sõjaväelaste haudu hooldatakse sugulaste poolt praegugi. 2007. aasta aprillis teisaldati Tõnismäelt vabastajate monument, mis tuntud ka kui pronksmees või Aljoša, ja toodi Kaitseväe kalmistule. Sellest ajast kogunevad iga aasta 9. mail selle juurde venekeelsed ja nõukogudemeelsed elanikud, samuti Vene Föderatsiooni saatkonna esindajad.
Talgute ajal istutati Kaitseväe kalmistul Eesti sõjameeste haudadele ja Edgar Johan Kuusiku projekteeritud mälestusehituse vundamendi asupaigale siniseid ja valgeid lilli ning tehti korrastustöid. Kaevati välja I maailmasõja ajal siia maetud Saksa sõdurite haudade juurde püstitatud mälestusmärgi vundament, loodetavasti õnnestub ka see lähiajal taastada. Lisaks Eesti Muinsuskaitse Seltsi liikmetele osalesid talgutel paarkümmend erinevate kodanikuühenduste nagu Eesti Eruohvitseride Kogu, Konstantin Pätsi Muuseumi, Eesti Arhivaaride Ühingu, Eesti Arheoloogia Seltsi liikmed, samuti Kaitseministeeriumi ja Muinsuskaitseamet töötajad, kaitseväelased ja kaitseliitlased. Mõneks ajaks ühines talgulistega ka kaitseminister Mart Laar, kes muinsuskaitseliikumise ühe algatajana ja hiljem poliitikuna olnud tegev ka Kaitseväe kalmistu probleemidega. Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Jaan Tamm ja juhatuse liige Mati Strauss tutvustasid Mart Laarile kalmistu praegust seisukorda ja plaane, mis paljuski rahapuudusel jäänud tänaseni realiseerimata.
Peep Pillak
