TALLINN, 18. september, ETA - Riigikogu Euroopa asjade komisjoni ja maaelukomisjoni liikmetega kohtunud Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Franz Fischler ei välistanud Baltimaade põllumajandustoodete kvootide tõstmise võimalust, kuid märkis samas, et manööverdamisruum kokkulepeteks on piiratud.

Riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees Tunne Kelam rõhutas kohtumisel, et kolm Balti riiki on oma lähiajaloo tõttu olnud teistest kandidaatriikidest raskemas olukorras. Taasiseseisvumise algaastad on nõudnud muuhulgas ka põllumajandussektori radikaalset reformimist, teatas ETAle Riigikogu pressitalitus.

Euroopa Komisjon on pakkunud Balti riikidele väiksemaid tootmiskvoote kui Eesti, Läti ja Leedu ise on soovinud. Referentsperiood, mille alusel on kvoodid välja töötatud, on Balti riikidele raskesti vastuvõetav. 90. aastate teisest poolest valitud referentsperiood ei peegelda objektiivselt Eesti põllumajanduse olukorda, sest Vene majanduskriis mõjutas oluliselt Balti riikide põllumajandust ja ekspordimahtu, selgitas Riigikogu pressitalitus.

Kelam rõhutas, et neid aspekte tuleks Riigikogu liikmete meelest kindlasti arvestada põllumajanduspeatüki liitumisläbirääkimistel.

Franz Fischler märkis, et referentsperioodi valik 1995-1999 on seotud kvalitatiivse määratlemise süsteemiga, mida rakendatakse kõikide kandidaatriikide puhul. Põllumajanduspeatüki läbirääkimiste viimane etapp on novembrikuus pärast Brüsseli tippkohtumist. Selleks ajaks on vaja täpset analüüsi ja põhjendusi, mis iseloomustavad põllumajanduse olukorda Eestis.

Fischler ütles täna ajakirjanikele, et tõepoolest on Balti riikide olukord eriline, see õigustab nende erisugust kohtlemist, aga seda tuleb näidata arvudes. Kui vene kriisi aeg ei kajasta täielikult 90. aastate lõpu olukorda, siis tuleb seda Fischleri sõnul arvestada.

Kohtumisel Riigikogus viitas Fischler Euroopa Komisjoni paindlikule lähenemisele erinevate kandidaatriikide probleemidele.

Fischler märkis kohtumisel ka, et põllumajanduse otsetoetuste maksmisel puudub EL ühispositsioon. Kõikidele kandidaatriikidele on kehtestatud üleminekuperiood, mille jooksul makstakse otsetoetusi alates 25 protsendist, mis aasta-aastalt suureneb. Osa EL liikmesriike on aga avaldanud arvamust,et otsetoetusi poleks üldse vaja maksta.

Riigikogu liige Andres Varik tõstis küsimuse, miks Eestile on üldse vaja põllumajanduses üleminekuperioodi. Kui seda ei kehtestataks, siis laheneksid nii mitmedki probleemid iseenesest. Fischler rõhutas, et kõikidele kandidaatriikidele on kehtestatud üleminekuperiood ja sellest tulenevalt ka otsetoetuste järk-järguline maksmine. Paindlikul lähenemisel on oma piirid ja seda aspekti tuleb arvestada, märkis Fischler.

Riigikogu liige Rainis Ruusamäe andis Franz Fischlerile üle maaelukomisjoni koostatud küsimustiku põllumajandusvaldkonna läbirääkimiste kohta, millele palus ka kirjalikku vastust. Fischler juhtis tähelepanu, et läbirääkimistel võetakse aluseks teatud perioodi tootmismahtu, mitte aga tulevikupotentsiaali.

Eesti esindajad tõstsid tänasel kohtumisel üles küsimuse kindlustunde loomisest meie põllumeestele. Kvootide kehtestamine on see näitaja, mis loob perspektiivitunde põllumajanduse ja maaelu arendamiseks, enamus Euroopa Liidu liikmeist on võimelised tootma rohkem kui täna.

Tunne Kelam tegi ettepaneku võtta Balti riikide põllumajandusküsimuste läbirääkimistel aluseks tootmismahtude määramisel hälbeindeks arvestamaks Balti riikide aastakümnete jooksul pealesurutud olukorda ja sellest tulenevalt ümberhäälestumist praegusesse seisundisse. Kelami arvates oleks see veenev argument ka Euroopa Liidu liikmesriikidele selgitamaks Balti riikide põllumajanduse praeguse olukorra omapära.

Franz Fischler lubas tutvuda põhjalikult Euroopa Komisjonile eelmisel nädalal Eesti delegatsiooni edastatud materjalidega ja vastata esitatud küsimustele kirjalikult.

ETA

Märkmed: