Vaade Tallinnale
Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaal SKP-s oli vastavalt 12% ning 7%. Väikseima osatähtsusega olid jätkuvalt Hiiumaa, Läänemaa ja Põlvamaa, kus osakaal SKP-s jäi alla ühe protsendi. Nende maakondade SKP jaotus on püsinud alates 1995. aastast peaaegu muutumatuna.
Möödunud aastal loodi 62% kogu lisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. “Kuigi see näitaja on Harjumaal alates 2011. aastast ületanud 60% piiri, on märgata Tartumaa osakaalu järjepidevat kasvu, mis tuleneb peamiselt Tartu linna mõjust,” tõi statistikaameti juhtivanalüütik Kail Karilaid välja.
Teenindussektori osakaal Eesti majanduses kasvab, muude tegevusalade osakaal kahaneb
Teenindussektori osa Eesti majandusest oli 2023. aastal ajaloo kõrgeim – 73%. Karilaid selgitas, et teenindus on Eestis järk-järgult kasvanud ja olnud juhtiv tegevusala enamikus maakondades, ületades 2015. aastast alates 70% piiri. „Teeninduse osakaalu tõus tulenes põllumajanduse ning tööstus- ja ehitustegevuse osakaalu vähenemisest,“ lisas Karilaid.
Suurim teeninduse osakaal SKP-s oli Tallinnas ja Tartus – mõlemas ületas see esmakordselt 80% piiri. Tallinna osakaalu mõjutasid enim kaubanduse, info ja side, kinnisvara ning finants- ja kindlustuse tegevusala. Tartu panust mõjutasid hariduse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande, kaubanduse ning kinnisvara tegevusala. Enamikus maakondades ületas teeninduse osakaal 50% piiri. Silmapaistvamad olid Läänemaa (67%) ning Saaremaa (64%) ja Hiiumaa (64%). Ida-Virumaal oli aga teeninduse osakaal kõige väiksem, moodustades vaid 48% SKP-st.
Eelmisel aastal moodustas tööstus- ja ehitustegevus 25% majandusest, langedes ajaloo madalaima tasemeni. “See tuleneb teeninduse osakaalu pidevast kasvust alates 1995. aastast,” selgitas Karilaid. Energeetikavaldkonna tõttu püsib tööstus- ja ehitustegevuse osakaal kõige suurem Ida-Virumaal (51%). Järgnevad kõrge töötleva tööstuse osakaaluga Raplamaa (39%), Järvamaa (38%) ja Võrumaa (37%). Esile võib tuua ka Tartu linna ümbritseva piirkonna kõrge tööstustegevuse osakaalu – 40%.
Madalaimad tööstus- ja ehitustegevuse osakaalud olid Harjumaal (19%), Tartumaal (23%) ja Põlvamaal (27%). Karilaiu sõnul on see Harju- ja Tartumaal seletatav teeninduse domineerimise ning Tallinna ja Tartu madala tööstustegevuse osakaaluga. Põlvamaal on aga suurim majandusse panustaja põllumajandus.
2023. aastal moodustas põllumajandus Eesti majandusest 2%, langedes samuti ajaloo madalaimale tasemele. Alates 1995. aastast on see järk-järgult vähenenud. Suurimad põllumajanduse osakaalud on Põlva, Jõgeva ja Järva ning Lääne-Viru maakonnas, vastavalt 12%, 11% ja 11% ning 10%. Väikseimad osakaalud on aga Harjumaal (0,3%) ning Ida-Virumaal (1,2%).
SKP elaniku kohta oli 2023. aastal veidi suurem kui aasta varem
Eelmisel aastal oli SKP elaniku kohta Eestis 27 868 eurot, mis on 851 euro võrra rohkem kui 2022. aastal. Suurim SKP elaniku kohta oli jätkuvalt Harju maakonnas, kus see oli 32% üle Eesti keskmise. Harjumaa oli ka ainuke maakond, kus SKP oli Eesti keskmisest kõrgem. Tartu maakond oli keskmisele kõige lähemal, jäädes sellele 3% alla. Edetabelis järgnesid Ida-Viru, Järva ja Viljandi maakond, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 71%, 70% ning 69% Eesti keskmisest.
„Ida-Viru hea tulemuse taga on põhiliselt töötleva tööstuse ja energeetika valdkond, Järvamaad mõjutas tugev põllumajandussektor ja Viljandimaad kombinatsioon põllumajandusest ning töötlevast tööstusest,“ sõnas Karilaid.
Madalaim SKP elaniku kohta oli Valga maakonnas, kus see moodustas vaid 52% Eesti keskmisest. Veidi kõrgemad näitajad olid Põlva (53%), Rapla (57%) ja Lääne (58%) maakonnas. Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti keskmisele kõige enam lähenenud Harjumaa, Jõgevamaa, Viljandimaa ja Ida-Virumaa. Samal perioodil on Eesti keskmisest kõige rohkem kaugenenud Saaremaa, Hiiumaa ning Pärnumaa. Harjumaa ja Eesti keskmise vahe suurenes võrreldes 2022. aastaga 1%. Pikemas perspektiivis on aga toimunud oluline vähenemine – viimase 20 aastaga on vahe kahanenud 19%.
