"Vene kõnekäänd, et endisi luurajaid ja vastuluurajaid pole olemas, ei valeta," ütles pressikonverentsil kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg. "Kes on juba kord luuraja olnud, sellel on kindlasti säilinud kontaktid oma tööandjaga."
Aeg märkis, et just Hermann Simmi juhtumi uurimise käigus leidis kinnitust, et endised Eestis elavad Nõukogude Liidu eriteenistuste ohvitserid võivad nüüd töötada Venemaa luure heaks.
Nimelt osutus Simmi värbajaks 1995. aastal endine KGB ohvitser Valeri Zentsov, kes elas sõjaväepensionärina Eestis tähtajaliste elamislubade alusel ja kasutas ärimehe katet.
Tegelikult töötas mees edasi Venemaa välisluures ning ta oli Herman Simmi esimene agendijuht.
Zentsovi viimane elamisluba lõppes 1999 suvel ning seda ei pikendatud. Pärast seda elas mees 57 päeva Eestis elamisloata, mille eest ta saadeti 1999. aasta sügisel sundkorras riigist välja.
"Suure tõenäosusega võib Eestis Vene välisluure ülesandel tegutseda veel teisigi endisi ENSV julgeolekuohvitsere, kes manipuleerivad nende poolt omal ajal värvatud julgeolekuorganite agentide või usaldusisikutega," kirjutas aastaraamat.
Kaitsepolitseiamet on olnud kogu aeg seisukohal, et endise NSV Liidu ja Venemaa Föderatsiooni erusõjaväelastele elamislubade andmine kahjustaks Eesti riigi julgeolekut ning oleks vastuolus välismaalaste seaduse mõtte ja õiguspraktikaga, mida rakendati eranditeta kuni 24. oktoobri 2002. aasta riigikohtu otsuseni, märgib väljaanne.
"Riigi julgeoleku aspektist lähtudes on kaitsepolitsei rõhutanud ka seda, et nimetatud isikud võivad kujutada endast julgeolekuohtu kollektiivselt. Seega ei piisa võimalusest keelduda alalise elamisloa andmisest üksnes neile isikuile, kelle puhul on tuvastatud riigi julgeoleku ohustamine individuaalselt," nenditakse aastaraamatus.
Toimetas Heikki Aasaru