"Vananemisega tekib paratamatult mäluhäire, mõnel vähem ja teisel rohkem. Peaajus hävib päevas 100 000 neuronit. Mäluhäire on üks kognitiivsetest (tunnetuslikest) häiretest. Kui on kahjustatud rohkem kui üks kognitiivsetest funktsioonidest, tekib kahtlus võimalikust dementsusest," kirjutas Helle Nurm Postimehes.
Nurme sõnul viitavad võimalikule dementsusele tähelepanu ja kontsentratsioonivõime alanemine, nimede unustamine, asjade kaotamine, õppimisvõime langus, eksimine võõras keskkonnas, suutmatus suhelda korraga rohkem kui ühe inimesega, püüe vältida stressi, kiire vaimne väsimine, suutmatus peast esitada varem läbimõeldud teksti, suutmatus koostada selgesisulisi lauseid ja võimetus end selgelt väljendada.
"Sellele kõigele mõeldes, pean tunnistama, et tunnen austust president Arnold Rüütli vastu ja hindan tema teeneid Eesti iseseisvuse saavutamisel, aga arstina ei saa ma nõustuda tema taas valimisega presidendiks," tõdes Helle Nurm. "Olen eriarvamusel Rahvaliidu poliitikuga, kes on avalikult väitnud, et meie president pakatab tervisest. Kuidas võib seda otsustada poliitik? Kas ainult kepikõnni järgi?"
Nurme sõnul on peale hea füüsilise tervise väga oluline ka vaimne tervis ja ta näeb Arnold Rüütli puhul mitut kognitiivse funktsiooni häiret. "Võimalik, et see on normaalne vananemine ja ma ei püstita diagnoosi. Püüan neid meditsiiniliselt lahti seletada," kinnitas Nurm.
"Eksida iseseisvuspäeva ja võidupühaga on selge mäluhäire. Selle eksimuse õigustamine või lahtiseletamine võib olla lihtsalt vassimine või ka ka haiguslik häire, s.o defekti eitamine," tõdes arst. "Arnold Rüütli spontaanselt välja öeldud lausetes puudub tihti selge mõte. See ei ole kõrge intellektuaalne pilotaaž, vaid semantiline häire."
"Miks ta kasutab kirjalikku teksti ka lühikõnede puhul (õppimishäire)? Miks ta ei võiks osa võtta teledebatist? Võimalik, et väldib stressisituatsiooni," arvas Helle Nurm.
Nurm töötab ida-Tallinna Keskhaigla neuroloogiaosakonna mäluhäirete kabinetis.
Aivar Pau