Tervisekaitseinspektsiooni avalike suhete nõuniku Agnes Jürgensi sõnul on inspektsioon koos veterinaar- ja toiduametiga asunud nakatumise asjaolusid täpsustama. Uusi nakatunuid kõnealuse juhtumi puhul enam ilmselt ei lisandu, kuid sümptomite ilmnemisel soovitavad tervisekaitsjad inimestel, kes endal haigust kahtlustavad, kindlasti arsti poole pöörduda.
Veterinaar- ja toidulaboratooriumi kesklabori viroloogia- ja seroloogiaosakonna juhataja Külli Must ütles eile, et toorpiimaga nakatumine puukentsefaliiti on kirjanduse andmetel võimalik. 'Kui loom on nakatunud, sisaldab tema piim viirust. Nakkusohtlik aeg on lühike,' selgitas Must. Paraku napib selle kohta kirjandust ning nende laboris kitsede vere nakkusohtlikkust diagnoosida ei saa. Tõenäoliselt tuleb uuring teha välismaal. 'Verest saab uurida ainult antikehi, mis näitavad, kas nad on haigustekitajaga kokku puutunud,' lisab Must.
Perearst Vanda Kristjan ütleb, et 13 nakatunut on Eesti mastaapides suur arv. Inimesed, kes messil kitsepiima pakkusid, käitusid igatahes vastutustundetult.
Puukentsefaliit levib enamasti puugihammustuse kaudu ning selle vastu saab eelnevalt vaktsineerida. Haigust võivad levitada ka nii kitse kui ka lehma toorpiim ja toorpiimasaadused, mida pole enne tarvitamist kuumutatud.