Andres Taul
Ehkki hääletamise tähtaeg oli 15. november ja 17. novembril konsistooriumis ka esimene vahekokkuvõte tehti, otsustati siiski veel lõpliku otsuse tegemisega oodata.
Peapiiskop Andres Tauli sõnul polnud selleks ajaks veel kohale jõudnud nelja USA koguduse hääled. «Et korrektsem olla, ootame ka nende kirjad ära,» ütles Taul.
Mida näitavad senised tulemused? «Praeguseks on kaks kolmandikku poolt- ja üks kolmandik vastuhääli. Kui rääkida koguduseliikmete arvudest, siis oli poolt 4000 ja vastu 1200. Me oleme liikumas ühinemise poole,» kinnitas Andres Taul ja lisas, et näiteks Euroopa kogudused on kõik ühinemise poolt.
Kodu- ja Välis-Eesti kiriku ühinemine on olnud päevakorral juba viisteist aastat. 1993. aastal moodustati kirikute ühendamise nõukogu. Kahjuks selle töö vaibus. Peapiiskop Andres Tauli ametisse pühitsemisel 2007. aasta juunis Torontos kirjutasid kahe kiriku peapiiskopid alla ühisdeklaratsioonile, kus muu hulgas seisab, et «kiriku ühtsuse taastamist nähakse olulise ülesandena nii teoloogilistel kui ka rahvuslikel põhjustel, et paremini korraldada eestlaste vaimulikku teenimist kõikjal maailmas».
EELK Kirikukogu otsustas oma 2008. a kevadistungjärgul pidada õigeks ja toetada kodu- ja väliseesti luterlaste osaduse taastamist ühtse kirikuna lepingulisel alusel EELK põhikirja võimaluste piires. Kirikuelu ühtlustamist käsitletakse sealjuures jätkuva protsessina, täiendades vajadusel selleks EELK õigusakte. Peapiiskopile ja konsistooriumile on antud volitused ühtsuse taastamiseks vajalike sammude astumiseks.
Ühinemise üle on arutletud E.E.L.K. kogudustes ja väliseesti ajalehtedes, on olnud nii pooldavaid kui vastuseisvaid diskussioone. Mõlema kiriku assessor Joel Luhamets on öelnud, et tegemist on pigem kanoonilise ühinemisega, E.E.L.K. majanduslik iseseisvus säilib.
Positiivse tulemuse korral kirjutatakse ühinemislepingule peapiiskop Tauli sõnul alla juba eeloleval suvel Tallinnas. «Ja see saab olema tõenäoliselt enne või pärast laulupidu,» on Taul lootusrikas.
Tiiu Pikkur
