Eesti vanim ja suurim bibliofiiliaklubi loodi 1977. aastal Eesti NSV Raamatuühingu juurde, asutajateks olid bibliofiil Vallo Raun, majandusteadlane Kostel Gerndorf, psühholoog ja kirjastustöötaja Arvo Jaama, ajaloolane, praegune Toronto Ülikooli Eesti õppetooli juhataja Jüri Kivimäe jt., esimeheks sai kirjandusteadlane Oskar Kruus. Alates 1981. aastast juhib klubi tegevust E. Teder. Keskseteks tegevussuundadeks on olnud bibliofiilia praktilised ja teoreetilised probleemid (U. Liivaku, V. Miller, V. Raun jt. on rääkinud raamatute rariteetsustest, bibliofiilia päevaprobleemidest jne.), eesti raamatu ajalugu ja kultuurilugu (O. Kruusi, O. Kuninga, M. Loti, E. Tedre jt. ettekanded), tunnustavalt on analüüsitud pagulasautorite (A. Kalmuse, B. Kangro, R. Kolga, P. Krusteni, A. Mägi, H. Oja, K. Ristikivi, V. Uibopuu, M. Underi, A. Viirlaiu jt.) loomingut (esinejateks O. Kruus, E. Teder jt.), kohtumised nimekate kirjanikega (A. Ehin, J. Kross, L. Meri, E. Niit, L. Seppel, J. ja Ü. Tuulik, D. Vaarandi, A. Valton jt.). Klubi oli üks esimesi kohti Eestis, kus on külalistena avameelselt vestelnud paljud väliseesti nimekad kirjanikud ja kultuuritegelased, näiteks Ivar ja Astrid Ivask, Urve Karuks, Raimond Kolk, Arvi Kork, Jyri Kork, Ilmar Laaban, Enn ja Helga Nõu, Hannes Oja, Elmar Pettai, Salme Raatma, Helmi Rajamaa, Paul Saagpakk, Karin Saarsen, Vello Sermat, Elin Toona, Valev Uibopuu, Lauri Vaska. Esinenud on isegi välismaalased. Jaapani kirjandusest ja kultuurist vestles sulaselges eesti keeles professor Kazuto Matsumura, Eesti-Tshehhi kirjandussuhetest kõneles samuti eesti keeles professor Vladimir Macura. Taolistel kohtumisõhtutel on paljud klubi liikmed saanud oma raamatuisse huvitavaid pühendusi. Klubis on kokku peetud üle 400 koosoleku rohkem kui 600 ettekandega.
Hindamatu väärtusega on klubi kolm kroonikaraamatut, kuhu on esinejad jäädvustanud oma muljeid, mõtisklusi või luuletusi. Näiteks Jyri Kork kirjutas oma trükis ilmumata luuletuse:
Päikese veretav kuul
Vajunud mägede taha.
Hämaruslinikuid tuul
Taevast pillutab maha.
1947
Värsstervitusi on ka I. ja A. Ivaski, U. Karuksi, R. Kolga, H. Oja, H. Rajamaa, V. Salo, K. Saarseni jt. sulest.
Oleme korraldanud Tallinnas, Tartus ja Viljandis 8 bibliofiiliakonverentsi, neist 7 on olnud rahvusvahelised. Esinejaid on olnud Kanadast, Rootsist, Soomest, Taanist, Ungarist ja Venemaalt. U. Liivaku ja E. Teder on esinenud rahvusvahelistel bibliofiiliakonverentsidel Leningradis ja Vammalas. Klubi on välja andnud kogumiku „20 aastat Tallinna Bibliofiilide Klubi“ (1998) ning bibliofiilia ja raamatuloo almanahhi „Raamat on...“ 1 (2000). Viimane on äratanud tähelepanu välismaalgi. Selle on tellinud endale USA Kongressi Raamatukogu. Vilniuse rahvusvahelisel bibliofiiliakonverentsil septembris 2001 laususid selle kohta tunnustavaid sõnu professorid M. Lott, D. Kaunas ja V. Petritski.
Aastpäeva puhul oli avatud autograafide näitus klubi liikmete U. Lehepuu, F. Lepa, J. Toomla ja E. Tedre kogudest. Vaatajad võisid näha G. Ernesaksa, B. Kangro, R. Kolga, K. Lepiku, A. Rei jt. pühendustega teoseid. U. Liivaku rääkis autograafidest ja nende tähtsusest raamatusõprade kollektsioonides. Allakirjutanu andis ülevaate klubi tegevusest 25 aasta jooksul. Domas Kaunas jutustas Leedu bibliofiilide tegevusest. Soome Bibliofiilide Seltsi juhatuse liige ja ajakirja „Bibliophilos“ peatoimetaja Matti J. Särömaa rääkis põhjanaabrite seltsi tegevussuundadest, eriti aga 60-aastasest ajakirjast.
Eerik Teder
Tallinna Bibliofiilide Klubi esimees