Tallinna Bibliofiilide Klubi liige
1970. aastate lõpu Eestis, kus õhus oli juba mõningaid muutuste tuuli, tekkis terve hulk väikesi klubilisi ühendusi, mis pakkusid oma liikmetele palju huvitavat, kuid olid ühtlasi ka vabama mõttevahetuse taimelavaks.
Nüüd, uue aastatuhande alguses on enamus toonastest ühendustest lagunenud, kuid mõned neist tegutsevad siiani. Üheks sääraseks on Tallinna Bibliofiilide Klubi. Loodud 25. jaanuaril 1977 toonase Raamatuühingu alluvuses ja vastava käskkirjaga, kujutas ta siiski pigem altpoolt tulnud initsiatiivi alusel loodud ühendust, mille peamiseks eesmärgiks oli bibliofiiliaharrastuse arendamine toonases Eesti NSV-s. Asutajate hulgas olid Eesti tuntuimad bibliofiilid Vallo Raun ja Kostel Gerndorf, kirjandusteadlane ja -kriitik Oskar Kruus, aga ka näiteks ajaloolane Jüri Kivimäe, kes praegu alaliselt Torontos elab.
Aastate jooksul on klubi korraldanud ligi 500 üritust, kirjandusloolisi ja raamatukultuurilisi temaatilisi klubiõhtuid, kultuuriloolisi ekskursioone, teadusseminare bibliofiiliapäevade nime all ja rahvusvahelisi konverentse. Viimane seesugune leidis aset tänavu 27. jaanuaril ning oli pühendatud klubi 30. aastapäevale. Lisaks sellele on Tallinna Bibliofiilide Klubi korraldanud regulaarselt vanaraamatunäitusi (peamiselt Vallo Rauna ja Kostel Gerndorfi kogudest), andnud välja kogude katalooge, koostatud raamatuteaduslikke uurimusi, propageeritud bibliofiiliat ajakirjanduses ning, mis kõige olulisem, andnud välja raamatuid ja artiklikogumikke.
Klubi kauaaegse presidendi (1981-2004) Eerik Tederi eestvõttel hakkas Tallinna Bibliofiilide Klubi 2000. aastal välja andma Eesti bibliofiilia ja raamatuajaloo almanahhi „Raamat on…“, mis on kujunenud Eesti olulisimaks raamatuajalooliste uurimuste seeriaks. Paraku on selle ilmumist takistanud toimetajate, Tallinna Bibliofiilide Klubi esimeeste Eerik Tederi (2004) ja Jaan Toomla (2007) lahkumine teispoolsusse. Praegu on koostamisel sarja viies almanahh ning koguteos „30 aastat Tallinna Bibliofiilide Klubi“.
Tallinna Bibliofiilide Klubi liikmete hulka on aastate jooksul kuulunud mitmeid tuntud inimesi nagu filosoof Vootele Vaska, helilooja Leo Normet, kirjanik Mart Mäger, ajaloolane Evald Laasi, kirjandusloolane Oskar Kuningas, folklorist Ain Sarv, vabadusvõitlejad Elvi Pirk ja Fredy Lepp, ajakirjanikud Pekka Erelt ja Uno Lehepuu, raamatuloolane Uno Liivaku. Viimase kapitaalne teos „Eesti raamatu lugu“ (1995) on jäänud paraku ainsaks Eesti raamatu üldajalooks pärast iseseisvuse taastamist. Head suhted on Tallinna Bibliofiilide Klubil olnud ekslibristide ja Johannes Aaviku Seltsiga, aga ka eesti kultuuritegelastega välismaal, eelkõige Kanadas, Rootsis ja Austraalias.
Hoolimata liikmeskonna enamuse soliidsest east on Tallinna Bibliofiilide Klubi püsinud tänini elujõuline. Selle üheks põhjuseks on kindlasti olnud klubiga seotud inimeste huvide ja senise tegevuse mitmekülgsus. Nii ongi Tallinna Bibliofiilide Klubis tekkinud minimaalne „kriitiline mass“, mis on olnud vajalik Eesti raamatukultuuri ja -uurimise edendamiseks.