Komitee pakkus 24. märtsil koostatud kirjas välja kaks varianti: koostada negatiivne lisaeelarve või vaadata üle kõikvõimalikud väljamaksed kokkuhoiu leidmiseks, ütles BNS-ile abilinnapea Toomas Vitsut.
Kirjas seisab, et alustada tuleb ametiasutuste kohustuste piiramist, külmutades osa tegevuskulusid ja investeeringuid vähemalt 250-330 miljoni krooni ulatuses, või kaaluda negatiivse lisaeelarve koostamist samas mahus.
Samal teemal:
Vitsuti sõnul pole olukord tänaseks siiski nii tõsine, et neid abinõusid tarvitusele võtta, ent riskide juhtimise komitee pidas oma kohuseks juhtida linnapea tähelepanu kujunenud olukorra tõsidusele.
Komitee kiri likviidsusriskide kohta Savisaarele on koostatud märtsi lõpus.
Selles seisab, et olukorras, kus varade müügi 401 miljoni kroonisest eelarvest on laekunud vaid 3,7 protsenti, võivad linnal aasta esimesel poolel tekkida tõsised likviidsusprobleemid.
Selle vältimiseks ei piisa ka lubatud kassalaenust.
Kolmapäeval kinnitas Vitsut, et Tallinna rahaline seis on hetkel kontrolli all, ainuke muretekitaja on varamüügi tulude mittelaekumine.
Sellele viidates esitas abilinnapea Aivar Pärna teisipäeval lahkumisavalduse.
Kirja kohaselt tuleb meetmed tarvitusele võtta hiljemalt aprilli keskel, kui ei saabu selgust linnavara müügiga seoses. Finantsteenistus oli sunnitud kirja kohaselt aprillis piirama väljamakseid.
Varem pole keskerakondlastest abilinnapead ega ka linnapea Savisaar avalikult eelarvega tekkinud raskusi tunnistanud.
Tallinna tänavuse eelarve maht 4,7 miljardit krooni, millest kolme kuuga laekus 1,006 miljardit ehk 21,4 protsenti.
Kolme kuuga ületasid kulud tulusid 252 miljoni krooniga.
Linn kasutas märtsis esmakordselt 97,6 miljoni krooni ulatuses arvelduskrediiti, kuna tulude laekumine ei katnud igapäevaselt ametiasutuste ettenähtud väljamakseid.