Iga-aastane Tallinna keskkoolides õppinute kokkutulek tõi pühapäeval, 30. aprillil kokku ligi 100-lise kooliõdede ja -vendade hulga. Teadagi ei toimunud kokkutulek kooliklassides, vaid Eesti Maja vastavalt dekoreeritud suures saalis. Kümnekonna kooli esindajad kogunesid sõbraliku perena oma laudkondadesse. Meeldivalt vaba õhkkonna lõi „tunnikava” puudumine.

Isegi hilinejaid ei noomitud, ehkki viimased saabusid alles esimese koolitunni lõpuks (piinlik öelda, ka nende ridade kirjutaja). Sellel oli siiski üks pluss ka — kõik olid jõudnud end juba parajalt „tühjaks rääkida” enne ametlikku algust. Väga hubase õhkkonna lõid koosviibimise alguses Rosemarie Lindau ja Tiina Kiik oma muusikaliste etteastetega.

Koolide kokkutuleku toitlustajaks oli taas hinnatud Hillside Cafe ehk perek. Männama kohvik. Hõrgutised ootasid ja poisid-tüdrukud olidki valmis pikemaks „söögivaheajaks”.

Tallinna keskkoolide kokkutuleku peakorraldaja Udo Robi avatervituse järel andis Saima Varangu sõna pastor Jüri Puusaagile söögipalveks ja möödunud aasta kestel igavikku lahkunute mälestamiseks. Kokkutulnute arv ja mitmeski lauas täitmata jäänud kohad rääkisid oma keelt. Küsitlusest selgus, et käesoleval kokkutulekul osalenuist oli vanim kooli lõpetanud 1933. aastal (tehnikumlane Kaspar Rebane) ja noorim 1958. aastal.

Teiste lahkunute hulgas meenutasime kauaaegset pastorit ja heliloojat Kaljo Raidi. Suurima kaotuse osaliseks sai kogu eesti rahvas seoses oma armastatud presidendi Lennart Meri lahkumisega. Pastor luges ette kodumaa kristlikus ajakirjas avaldatud Eesti Õdede Liidu presidendi Teesi Remmeli president Merile pühendatud nekroloogi „Väärikas lahkumine”. See oli kirjutatud tema isiklike elamuste põhjal presidendi eest hoolitsemisel. President elas ja ka lahkus väärikalt. Koolid on meisse kasvatanud väärikust, Jumal on meid inimeseks luues varustanud ainulaadse väärikusega kogu loodu hulgas. Kas ei olnud meie elu üks väärikamaid momente keskkooli lõpupidu ja lahkumine iseseisvasse ellu? Olgu meie elu samuti väärikas ettevalmistus ka suurimaks lahkumiseks!

Pärast mälestus- ja söögipalvet taandus taas tegevus laudkondadesse. Vesteldi, meenutati möödunut ja kasutati meeldivat võimalust enda jäädvustamiseks digikaameraisse.

Vesteldes osalenutega mõtlesin taas, millise asjaliku ja hea haridustaseme on andnud Eesti Vabariigi erinevad koolid oma kunagistele lõpetajatele. Tänu tugevale hariduslikule alusele ja aastatepikkustele elukogemustele on neist saanud väärikad ja Eestile vajalikud inimesed ka väljaspool kodumaad elades ja töötades.

Kui oma muusikaprogrammi esimeses osas esitasid Rosemarie ja Tiina kodumaist muusikat, siis teises osas kõlasid laulud maailma eripaikadest. Võrdselt head olid mõlemad osad ja teenisid kuulajatelt sooja tänuaplausi.

Koosviibimise lõpuosas liitusime muusikutega vanade tuntud laulude ühislaulmiseks.

Tänu kõigile korraldajaile ja osalejaile kauni kevadise pärastlõuna eest! Kohtume taas tuleval aastal!

Eestlased Kanadas

TRENDING