Eesti esimese tänavakütteprojektina hakati täna kütma Viru Keskuse esist jalakäijate ala. Helsingi eeskujul on tänavaküte rajatud linna kaugkütte baasil - soojus saadakse Tallinna Kütte soojusvõrgust.


Samuti nagu hoonete soojusega varustamisel, on ka tänavakütte jaoks vaja soojussõlme ning vesiküttesüsteemi, selleks on kõnniteekivide alla rajatud torustik, teatas Tallinna Küte.

750 ruutmeetri suurust kõnniteed küttev süsteem on arvutist jälgitav, vastavalt välisõhutemperatuurile lülitub küte automaatselt sisse ja välja.

Süsteem võimaldab sulatada 3 sentimeetrit värsket lund tunnis, kusjuures majanduslikult on otstarbekas hoida teepind sulana kuni 12 miinuskraadini, külmemate kraadide korral on energiakulu liialt suur ning lumesaju tõenäosus väike.

Köetava kõnnitee suurim eelis on turvalisus: kõnnitee pole talvel libe ega jalakäijatele ohtlik.

Samuti ei kanna jalakäijad hoonesse pori ja vähenevad tänavakoristuskulutused.

Helsingi Energia teatel on tänavate kütmine isegi odavam kui liivatamine.

Lisaks Soomele kütavad tänavaid ka teised põhjamaad, USA, Kanada ja Jaapan. Tallinna Kütte andmetel on Viru Keskuse esise tänavakütte puhul tegemist Ida-Euroopa esimese kaugküttel baseeruva tänavakütteprojektiga.

Märkmed: