Maailma tervise- ja lastekaitseühendused hakkavad järgmise kümnendi jooksul oma tegevuses juhinduma põhimõtteist, mille surus Tansaanias toimunud meedikute ja poliitikute ühisfoorumil läbi Tallinna lastearst doktor Adik Levin.

Kaubeldes enda elutöö tutvustamiseks kõnepuldist viis minutit lisaaega ning läkitades ettekande ajal saali osaliste seas allkirjastamiseks oma ideede deklaratsiooni, saavutas Levin beebi- ja emasõbraliku kontseptsiooni lülitamise foorumi lõppdokumenti.

Tallinna Lastehaigla vastsündinute ja imikute osakonna juhataja Levini väljatöötatud deklaratsioon võitleb selle vastu, et enneaegselt sündinud ja haiged lapsed on haiglas emast eraldatud. Ta on pühendanud 23 aastat võitlusele selle eest, et arstide erihoolt vajavail põdurail imikuil, kes enamikus riikides pannakse kallite aparaatide alla, säiliks vahetu kontakt emaga ja nad saaksid rinnapiima.

Tänuväärne algatus

Imikute rinnaga toitmisele pühendatud foorumi otsused on soovituseks Maailma Tervishoiuorganisatsioonile WHO ja lastekaitseühendusele UNICEF, kes kujundavad nende alusel järgmise kümne aasta tegevusprogrammi.

Tallinna Lastehaigla peaarst Merike Martinson märkis, et ilmselt pole ükski teine Eesti meedik suutnud levitada oma loodud ideoloogiat maailmas nii ulatuslikult nagu Levin.

Tartu Ülikooli lastekliiniku vastsündinute osakonna juhataja dotsent Anne Ormisson hindas Levini põhimõtete jõudmist maailmaareenile samuti kõrgelt. «Kõik, mis on suunatud sellele, et haigel lapsel oleks parem, on tänuväärne,» lausus ta. «Ja seda parem, kui ka igal pool maailmas seda aktsepteeritakse.»

Selleks et pääseda Aafrika Genfiks kutsutud Tansaania linnas Arushas toimunud foorumil kõnepulti, kulus Levinil aastaid lobitööd, mis hõlmas ka teravasõnalist kirjavahetust ürituse korraldajatega.

Ta kurjustas, miks pühendavad vastsündinutega tegelevad maailma tervishoiujuhid tähelepanu ainult tervetele lastele, kuigi enneaegsete ja haigete imikute protsent kõigist ilmaletulnuist ulatub mõnes riigis kümneni.

Selleks, et globaalsel foorumil oma sõnum jõulisemalt osavõtjate teadvusse viia, näitas Levin neile Pfizeri ravimifirma toetusel valminud tõsielufilmi Tallinna Lastehaiglast, mis on tema juhtimisel olnud lapse ja ema humaanse kohtlemise pioneeriks juba alates NSV Liidu aegadest. Film jättis foorumi ühele eestvedajale UNICEFi konsultandile Helen Amstrongile nii hingeliigutava mulje, et ta tormas tänutäheks Levinit embama ja musitama.

Levin ei ole oma väljatöötatud põhimõtete eest seisnud ainult sõnades, vaid ka tegudes. Reedel avatakse pärast põhjalikku remonti Tallinna Lastehaigla vastsündinute ja imikute osakond. Vähem kui kolm kuud kestnud ehitustööd neelavad kokku 25 miljonit krooni.

Üleilmne eeskuju

Levin märkis, et nii kaasaegseid tingimusi pole beebidel ja emadel loota üheski maailma paigas, isegi mitte USAs ja Saksamaal. Lastearstid maakera igast nurgast, nii Rootsist ja Taiwanilt kui Indiast ja Kolumbiast on juba avaldanud soovi tulla vastrenoveeritud osakonnalt eeskuju võtma.

Nüüd unistab Levin sellest, et Tallinna Lastehaigla vastsündinute ja imikute osakonnast kujuneks üleilmne koolituskeskus, kus arstid ja õed saaksid ennast täiendamas käia.

Aga esmalt tuleb Levinil moodustada rahvusvaheline initsiatiivgrupp, kes leiaks pärast enneaegsete ja haigete imikute probleemi teadvustamist maailmas sellega edasi tegelemiseks rahastaja. Selle tarvis, oletab Levin, tuleb tal tõenäoliselt taas asuda kirjutama raamatuid, väntama filme ja korraldama seminare. Ehk teha seda, mida ta on nagunii teinud juba peaaegu veerand sajandit.

Priit Pullerits. Postimees

Märkmed: