Seoses abistamisorganisatsiooni EERO 25. tegevusaastaga külastasid märtsis Torontot Tallinna Lastehaigla esindajad — haigla juhataja dr. Katrin Luts ja toetusfondi juhataja Inna Kramer. Üritus sai kajastust Eesti Elu 20. märtsi numbris. Siinviibitud päevade jooksul leidsid külalised aega Eesti Elu toimetusse tulla ning anda intervjuu lastehaigla elust ja igapäevatööst.
Tallinna Lastehaigla, mis sai möödunud aastal 35-aastaseks, asub Tallinnas Mustamäel ja teenindab umbes poolt Eestit (põhjapoolsem osa + saared). Teine osa jääb Tartu Lastehaigla hoole alla. Tänane Tallinna Lastehaigla koosneb kahest erinevast hoonest: Kesklinna Lastepolikliinik ning haigla Mustamäel. Aastas on umbes 11-12.000 haigusjuhtu, kuigi ravitud laste arv on väiksem, sest mõni laps võib viibida aasta jooksul haiglas rohkem kui üks kord. Ambulatoorseid vastuvõtte on aastas umbes 170.000. Varem olid lasteosakonnad ka maakonnahaiglates, enam mitte.
Haiglas on esindatud kõik erialad, välja arvatud kardiokirurgia, neid operatsioone tehakse Tartus. Kuna Eesti on väike ja vastavaid haigusjuhte pole väga palju, ei ole mõttekas seda keerulist eriala mõlemas haiglas praktiseerida. Kui esineb aga mõni niivõrd haruldane haigusjuht, millega ei tegele ei Tallinna ega Tartu arstid, siis suunatakse väike patsient vajadusel ravile välismaale.
Haiglas tehakse aastas umbes 5900 operatsiooni (kaasa arvatud päevakirurgia). Keskmine päevade arv, kui laps korraga haiglas viibib, on 3,8. Selle keskmise arvestuse sees on ka vastsündinud, näiteks enneaegsed, kes peavad vahel pikalt haiglas olema, et kosuda. Kuni 10-aastaste puhul saab lapsega koos haiglas olla ka vanem, mille eest tasub haigekassa.
Rääkides enneaegsetest lastest tõdeb dr. Luts, et tänapäeval jäävad sageli ellu isegi väga väikese sünnikaaluga beebid — näiteks 450-500 gr kaaluvad, kelle elulemus veel kümmekond aastat tagasi oli mõeldamatu — , ja selles osas pole Eestil vahet ülejäänud maailmaga. Enneaegsete vastsündinute ravi ja hooldus on lastemeditsiinis väga kiiresti arenev valdkond.
Lastehaiglas on ka onkoloogiaosakond; saadaval on igati kaasaegsed ravimid ja paranemisprotsent kogu aeg tõuseb.
Haiglat ootab peatselt ees suur muutus: Norra abiga ehitatakse haigla territooriumile uue hoonena vaimse tervise keskust, mis on väga vajalik. Lastel esineb tänapäeval mitmeid erinevaid psühhiaatrilisi probleeme, mida diagnoositakse varasemast enam, kaasa arvatud sõltuvushäireid. Alati pole abi saamine olnud kõigile kiirelt kättesaadav; ja seda lünka hakkabki uus keskus täitma, kinnitab dr. Luts, märkides, et sinna on planeeritud ka koolitöö, sest vahel on vaimsete probleemidega vaja pikemat aega haiglas viibida.
Suur projekt oli 2014. a intensiivravi osakonna renoveerimine ja aparatuuri uuendamine. Toetusfondi abiga on ostetud kolm uut hingamisaparaati. Samuti on tänu toetusfondile soetatud EEG labor epilepsia diagnoosimiseks.
Toetusfondil on käimas ka suur projekt ülekaaluliste laste jaoks, kelle protsent on Eestis tõusmas. Selle raames käivad 30 last vanuses 7—17 a kaks korda nädalas trenni tegemas, saades lisaabi arsti ja toitumisnõustaja poolt.
Rääkides tänapäeva laste toitumise teemal, tõdeb dr. Luts, kes on erialalt gastroenteroloog, et see on viimaste aastakümnetega paljugi muutunud. Kiirtoidu söömine on saanud paljude jaoks elu loomulikuks osaks ja eks kiire elutempo sageli dikteerib seda. Valikud aga ei pruugi olla kõige tervislikumad, sellest ka kasvav ülekaal. Ühe negatiivse asjana toitumise osas toob ta välja, et sageli ei söödagi enam laua taga istudes, vaid haarakse toit n-ö lennult kaasa. Lisaks füüsilise aktiivsuse vähenemine.
Lastehaigla tohtrite jaoks on üks suuremaid väljakutseid lastevanematega suhtlemine — sest pole kerge, kui laps on haige, ja see paneb vanematele suure pinge. Majas töötab ka psühholooge, kelle abi järele on kasvav vajadus. Alates eelmisest suvest on olemas ka hingehoidja, ja üsna hiljuti asusid tegutsema kogemusnõustajad — näiteks lapsevanemad, kes on ise teatud probleemidega kokku puutunud.
Meie intervjuu päeval tulid Katrin Luts ja Inna Kramer just Toronto Lastehaigla külastuselt, ja said seal hea kinnituse, et väikeses Tallinna Lastehaiglas tehakse paljuski samu asju ja samas suunas kui siin, ühes maailma juhtivas lastehaiglas (kui just ülikeerulised operatsioonid-protseduurid välja arvata).
Lastehaigla Toetusfondist rääkides märgib Inna Kramer, et enamus abistajatest on kindlameelsed ja pikaajalised toetajad, kellest paljud elavad ka Kanadas. N-ö teerajajateks paljudele teistelegi Kanada eestlastele olid suurannetajad Inna ja Aadu Randpalu (†), kelle südamesooviks oli aidata Eesti lapsi. Suur toetaja aastakümnete jooksul on olnud abistamisorganisatsioon EERO, samuti Eesti Abistamiskomitee Kanadas, kes ka nüüd märtsikuus toimunud EERO juubeliüritusel lastehaiglat suurte summadega toetasid. Kõigile toetajaile edastab lastehaigla suure ja südamliku tänu.
Tänavuseks vajaduseks on lastehaiglal operatsioonisaali instrumentide välja vahetamine uute ja kaasaegsemate, seega ka kauem kestvate vastu. Iga eduka operatsiooni eelduseks on lisaks kirurgi oskustele ja teadmistele ka kirurgilised instrumendid, millele tänapäeval esitatakse väga kõrgeid nõudmisi. Kvaliteetse operatiivse abi andmiseks ja patsientide tervise kaitseks peavad instrumendid olema väga heas korras.
Esmajärjekorras oleks haiglal vaja välja vahetada amortiseerunud instrumendid (käärid, pintsetid ja erinevad klemmid), aga ka mitmeid teisi spetsiifilisi instrumente. Samas teatakse, et ainult osade instrumentide välja vahetamisel on risk, et näiteks korrosioon võib levida vanadelt uutele; asjatundjad peavad õigeks kirurgiliste instrumentide täies mahus ümber vahetamist.
Tallinna Lastehaigla eripäraks on lisaks multiprofiilsusele ka patsientuuri väga erinev suurus: kõige väiksemad patsiendid kaaluvad alla kilo, kuid suurimad ei erine täiskasvanutest. Seega vajatakse oma tööks väga erinevaid, aga ka erinevas suuruses instrumente. Abi Vahtralehemaalt on ikka oodatud, mille eest lastehaigla on väga tänulik.
KAIRE TENSUDA
