Kindlasti on paljudel meie lugejail meeles mitmel korral lehes ilmunud Tallinna Lastehaigla Toetusfondi heategevuslik reklaam „Aita laps jalule“, mille eesmärk on leida haiglale sponsoreid, et väikeste patsientide diagnoosimine ja ravi muutuks senisest veelgi valutumaks ja efektiivsemaks. Üleskutse on leidnud järgimist: tänu headele toetajatele on Eesti suurim lastehaigla, kus viibib aastas ravil enam kui 10.000 last, saanud osta laparoskoobi ja neuromonitori, mida kasutatakse aktiivselt nii diagnostikas kui operatsioonidel. Lastehaigla toetusfond avaldab tänu kõigile Kanada eestlastele, kes õla alla panid ja aitasid, näidates, kui tähtis on nende jaoks Eesti laste tervis.
*
Inna Kramer, Tallinna Lastehaigla Toetusfondi juhataja saatis meile informatsiooni esimese oma uue aparatuuriga tehtud laparoskoobioperatsiooni kohta haiglas, mida siinkohal ka meie lugejatele edastame.
Tegemist oli laparoskoopiline koletsüstektoomia (sapipõie) operatsiooniga, mis teostati 8. märtsil Mustamäe haigla kirurgide abi ja toega. Esimeseks patsiendiks oli 14-aastane tüdruk, kellel oli sapikividest tingitud sapipõiepõletik. See diagnoositi tal aasta tagasi ning neiu oli nõus olema esimeseks patsiendiks, oodates lastehaigla laparoskoobi saabumist. Laparoskoobi valikul otsustasid tohtrid kindlat kvaliteeti pakkuva Saksa firma Storz kasuks, kelle endoskoopidega olid nad aastaid töötanud ning igati rahul ja tuttavad.
Dr. Mari Majassi sõnul on tänapäeval täiskasvanute praktikas üheks sagedasemaks laparoskoopiliseks operatsiooniks sapipõie eemaldamine. Kuigi sapikivitõbi pole laste puhul sagedane haigus, on haigla lastekirugia osakonnas aeg-ajalt siiski sellist operatsiooni vajavaid lapsi.
Veel laparoskoopia kasutusvõimalustest: suhteliselt sageli tuleb lastekirurgidel opereerida poisse, kes on sündinud teatud defektiga suguelundite osas. Heaks näiteks laparoskoopia vajadusest on ka haigusjuht, kus on tegemist jämesoole kaasasündinud väärarenguga.
Laparoskoopilised operatsioonid on patsiendi jaoks teatavasti vähem traumeerivad — haav on väiksem ja liidete oht väheneb oluliselt. Samuti saab laparoskoopilisel teel võtta uuringuteks proovitükke kõhuõõnt laialt avamata.
Laparoskoopilise (seega nn. kinnise) operatsiooni järgselt paranevad haiged kiiremini kui tavalise lahtise kõhuõõne operatsiooni puhul, väheneb haiglasoleku aeg ja seega ka ravikulud.
*
Teiseks tähtsaks aparaadiks, mis lastehaigla tänu sponsoritele osta sai, on ligi miljon krooni maksnud neuromonitor, mille kohta Inna Kramer meile samuti informatsiooni saatis, mida siinkohal refereerime.
See elutähtis aparaat aitab lihtsustada närvitegevuse jälgimist lõikuse ajal (näiteks skolioosi ehk vildakselgsuse kõrvaldamiseks tehtava operatsiooni käigus, kuna opereeritavas piirkonnas on palju veresooni ja närve), samuti ära hoida närvide kahjustusi. Skolioosi esineb Eestis päris palju: mullu Tallinna koolides läbi viidud uuringust selgus, et 56.655 lapsest on rühihäireid 6346-l, skolioosi 1097-l ja kaasasündinud luustikumuutusi 146 lapsel. Enamusel juhtudel saab abi konservatiivsest ravist, kuid raskematel juhtudel aitab terveneda ainult operatsioon.
Ortopeed Tiit Härma on Tallinna Lastehaiglas skolioosihaigeid lapsi aidanud juba üle kümne aasta; selle ajaga on oma seljad sirgeks saanud paarsada last. Varem kasutasid kirurgid närvide töö kontrollimiseks kogu maailmas levinud
wake up testi ehk patsiendi äratamist operatsiooni ajal. Neuromonitor on
wake up testi kõrval närvide töö kontrollimiseks vajalik seetõttu, et näiteks väga väikeste, halvatud või vaimse puudega laste puhul
wake up testi kasutada ei saa. Samas kasutatakse nii seda kui monitori (nüüd, kus see olemas on) paralleelselt, sest masin on masin ning topeltkontroll ei ole liiast.
Neuromonitor töötab neuroloog Kaidi Lunge sõnul nii: patsiendi jala külge kinnitatakse stimuleerivad elektroodid ning antakse sealt väikesed elektriimpulsid. Monitorilt on võimalik jälgida, kuidas impulsid kulgevad mööda närve ja seljaaju kuni peaajju. Kui vastused tee peal kaovad, on oht seljaaju kahjustuse tekkeks ning viga tuleb enne jäävat kahjustust parandada.
Nüüdseks on see vajalik aparaat lastehaiglal niisiis olemas ja kohe päris kindlasti aitab see väikeseid patsiente nende tervenemise teel palju.
*
Haigla vajadused pole aga lõppenud; sel aastal kogutakse toetust kahe elutähtsa aparaadi — kromosoomide automaatanalüsaatori ja gastroskoobi ostmiseks. Neist esimene võimaldab uurida arenguprobleemidega ja verehaigustega laste kromosoome, aidates paljudel juhtudel jõuda haiguse põhjuseni. Gastroskoop on aparaat mao ja 12-sõrmiksoole uuringuteks, mille abil saab selgitada ka kõhuvalude põhjusi. Kokku maksavad need aparaadid üle ühe miljoni krooni.
(Tallinna Lastehaigla Toetusfondi informatsiooni põhjal Kaire Tensuda)
Kokkuleppel Inna Krameriga lisame siia juurde informatsooni annetamisvõimaluste kohta, mis ilmus ka varem avaldatud heategevuslikus reklaamis.
[i]Kui soovite saada Kanada valitsuse käest tulumaksukviitungit ja toetus on suurem kui 50 CAD, palun saatke raha EERO kaudu, kellele on vaja anda instruktsioonid rahade paigutamise kohta.
Tshekid võib saata Toronto Eesti Ühispanga aadressil — c/o Ene Timmusk, 958 Broadview Ave., Toronto ON M4K 2R6. Tshekid peavad olema välja kirjutatud EERO nimele ja peal märge "Tallinna Lastehaigla Toetusfond".
EERO kaudu toimub ka pärandite edasitoimetamine.
Väiksemate toetuste puhul ja kui tulumaksukviitung ei ole tähtis, võib annetusi teha otse Toronto Eesti Ühispangas avatud arvele nr. 10839018.
Toetused võib otse üle kanda ka Tallinna Lastehaigla Toetusfondi arvetele:
Hansapangas HABA EE2X a/a 221001137609
Eesti Ühispangas EEUH EE2X a/a 10220026847017
Nordea Pangas NDEA EE2X a/a 17000265265 [i]
