Tallinna linna 2010. aasta kalender on pühendatud Jaan Poskale

Eestlased Eestis | 15 Jan 2010 | prof. Peeter JärvelaidEesti Elu

Igal aastal otsime endale koju või kontorisse kalendrit, mis meelestaks meid uuel aastal positiivsetele ettevõtmistele.

Meie kalendrikultuur on olnud ajaloos ikka praktilise suunaga, mis lisaks ajas orienteerumisele on püüdnud inimestele pakkuda ka huvitavat infot ja uusi teadmisi. Seda traditsiooni arvestades on tore, et Tallinna linna 2010. aasta kalender on Tartu rahu 90. aastapäeva puhul pühendatud Jaan Poskale (1866-1920).

Kalendri koostajad on kasutanud seni harva publitseeritud arhiivifotosid, mis viimastel aastatel ka Poska suguvõsalt on Jaan Poska Mälestusfondi käsutusse jõudnud. Samuti leiavad tutvustamist mitmed olulised hooned, mis on seotud Poska perekonnaga. Nii näiteks kaunistavad jaanuarikuud Laiusel asuv Jaan Poska sünnimaja ja noore Jaan Poska portree; veebruari fotoks on aga ajalooline Tartu rahulepingu allkirjastamise foto, kus Poska küünalde valgel annab oma allkirja Eesti riigi sünnitunnistuseks nimetatud aktile.

7. märtsil 2010 möödub 90 aastat Jaan Poska lahkumisest elavate maalt. Kuna ta suri oma kodus, siis on ka kalendrit kaunistamas just see maja, mis asub Kadriorus aadressil Jaan Poska tänav 8 ja on nüüdseks kaunilt restaureeritud. Aprillikuu leht tutvustab meile J. Poska abikaasat Constance Poskat, kes oli oma mehe tegemiste juures alati hingega abiks. Ajaloolised fotod vahelduvad mõnede fotodega lähemast ajaloost ning ilusate Poska 8 maja interjööri kujutavate fotodega tänapäevasel kujul. Tallinna linna kalender 2010 on tehtud armastuse ja respektiga meie riigimehe suhtes. Seetõttu saab taolist algatust vaid toetada.

Tallinna linn võiks jätkata linnapeade kalendrite seeriat. 2011. aasta kalender sobiks pühendada näiteks Tallinna linna esimesele eestlasest linnapeale insener Voldemar Lenderile (1876-1939) ja ta abikaasale, meie naishariduse ühele säravamale isikule, Elfriede Amanda Lenderile (1882-1974).

Voldemar Lender oli nende meie omavalitsuse tegelaste hulgas, kes 1904. a. moodustasid ajaloolise Tallinna linnavolikogu, kus eestlased asusid oma linna koalitsioonis koos vene fraktsiooniga esmakordselt juhtima. V. Lender oli aastatel 1906-1913 Tallinna linnapea ja tema teeneks on näiteks Tallinna elektrijaama ehitamine, ta oli ka Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi esimees.

Ehitusinsenerina kinkis ta Tallinna linnale mitmeid toredaid hooneid, mis on õnneks osalt ka tänaseni meie linnapilti ilmestamas. Huvitav on siin ehk märkida, et Jaan Poska Kadrioru kodu ümberehituse tegi V. Lender oma ettevõtte ehitusmeestega.

Voldemar Lenderi abikaasa Elfriede Lender oli üks meie esimesi silmapaistavalt haritud naisi, kes aktiivselt hakkasid tegelema ühiskondliku tööga. Ta töötas aastast 1901 Tallinnas õpetajana ning pidas aastatel 1906-1908 Tallinnas Maksuta Algkooli Mõlemast Soost Lastele. 1907. a. asutas ta eesti tütarlaste humanitaargümnaasiumi (E. Lenderi Tütarlaste Eragümnaasium) ja 1936. a. ka lasteaednike seminari.

Tallinna linna kalendrid aitaksid linnaelanikel ja Tallinna sõpradel paremini mõista ka meie linna ajalugu.

(Toimetuselt: prof. Peeter Järvelaid on SA Jaan Poska Mälestusfondi nõukogu esimees.)

Eestlased Eestis

Kaksteist Briti sõdurit said Eestis liiklusõnnetuses vigastada (4)