Tõsi, kui Rock Cafés parasjagu suurem üritus käsil, ei ole koha leidmisega mingit raskust — astu aga rahvahordide sabas. Rock Café kujundajad ja imidzhi loojad on Eve-Lii Sandre, 23, ja Joosep Soorsk, 27. Eve-Lii on kunstiülikooli haridusega nahakunstnik. Joosepi igapäevatöö on graafiline disain.
Rock on kandiline!
Rockikohviku üldmulje on täiesti rockilik. Betoonseinad ja -põrand. Lagi kusagil kõrgustes, ringrõdu ümber saali. Mustad nahktumbad, lauad, isegi WC-s on potid mustad.
„Meeletu ruum, mis tekitas natuke kõhedust — et kuidas see kõik ära täita,“ ütleb Eve-Lii, meenutades esimest korda, kui nad tulevasse Rock Cafésse sisse astusid.
„Pange kirja, et Eve-Lii disainis kõik mööbli ka,“ torkab Joosep vahele. „Aga logo on Joosepi tehtud,“ annab Eve-Lii vastu.
Praegu on Rock Cafés palju asju veel pooleli. Seinu hakkab edaspidi katma esinejate atribuutika — plaadiümbrised, plakatid. Stiilne mulje on sisseastujale igal juhul juba nüüd garanteeritud.
Seoste otsijaile: tegemist ei ole üleilmselt levinud Hard Rock Café ketiga.
Joosep on noore Johanni nägu?!
Kõige huvitavam asja juures on aga see, et kahel noorel inimesel, kes poole aastaga tehasehoonest Rock Café tegid, on kõva kultuurilooline taust. Joosepi üks kauge esivanem oli Johann Köler. Vaadake hoolega, Joosepi ja Johann’i noorpõlvepiltide sarnasus on täiesti märgatav!
Eve-Lii jälle võib oma vanema põlve sugulaste hulgast välja tuua tuntud kunstikoguja Johannes Mikkeli: „Minu vanaisa vanaema ja Johannes Mikkeli ema olid õed. Nii et päris esiisa ta ju pole.“
Eve-Lii isa Jüri Sandre ei ole kultuurijärjepidevust katkestanud. Eesti Telefilmi helirezhisöörina lõi ta kaasa nii mõnegi praeguseks kultuurivaraks muutunud filmi loomisel. Ajakirjanikust ema Aili jälle omakorda ootab päevi, mil taas kord maalimiseks rohkem aega jääb.
Esimene koostöö ei jää viimaseks
Rock Café on Eve-Lii ja Joosepi esimene koostööprojekt. Aga näib, et mitte viimane. Pika pinnimise peale selgub, et Rock Café kujundajail ongi plaanis omaette firma luua. Et nii atribuutikat kui sisekujundust — kõigile, mitte ainult rockiinimeste jaoks.
Johannes Mikkel
Johannes Mikkeli (1907) kunstikollektsioon on üks väheseid sõjajärgseil aastail soetatud erakogusid Eestis. 1995.a. kinkis ta oma enam kui 600 lääne-euroopa, vene, hiina ja eesti kunsti shedöövrist koosneva kogu Eesti Kunstimuuseumile.
Kadrioru pargi rajamisel 1721.a. ehitati lossi lähedusse ka köögimaja koos leivaaida, laudlinade aida ja jääkeldriga. Tollastest abihoonetest on säilinud üksnes jääkelder. 1754.a. ehitati lagunenud köögimaja asemele ühekorruseline kivist hoone, mis keiser Nikolai I poolt korraldatud ümberehituste käigus 1820-ndate lõpus sai eluruumideks mõeldud mansardkatusega puidust ülakorruse. 1996.a. alustatud renoveerimistööd lõpetati juunis ning avati endises lossiköögis Eesti Kunstimuuseumi filiaalina Mikkeli muuseum.
Johannes Mikkel on pärit Lõuna-Eestist, Võnnu kihelkonnast. Saanud Tartus äri- ja tehnikaalase, hiljem ka humanitaarhariduse, huvitus ta hoopis kunstist. 1970. aastatel õnnestus Mikkelil omandada käesoleva sajandi algkümnendi ühe tuntuima kollektsionääri Woldemar Oldekopi graafikakogu. Johannes Mikkeli erakogu on graafika osas väärtuslikemaid ja arvukamaid Eestis, sisaldades muuhulgas vanimas tehnikas graafilisi töid — saksa 16. saj. puulõikeid ning kunstikogu uhkusena nelja Rembrandti oforti. Mikkeli eriline sümpaatia on kuulunud Lääne-Euroopa 16.-19. saj. maalikunstile, kõige arvukamalt on kogus esindatud Madalmaade meistrite tööd.
Johann Köler
Johann Köler sündis 8. märtsil 1826 Vastemõisa vallas Kõõbral. 13-aastaselt pidi ta hakkama ise elatist teenima. Oli alul maalri õpipoiss, hiljem sell. Käis Viljandis elementaar- ja kreiskoolis, õppis Cesises maalriametit.
1846.a. asus elama Peterburi ja lõpetas seal 1855.a. Kunstide Akadeemia.
1857.a. tegi täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. Enne välismaale sõitmist peatus kunstnik kodukohas Lubjassaarel, kus maalis ka oma ema ja isa portreed.
Itaalia-perioodil lõi Köler palju romantilisest tundetoonist kantud Itaalia-ainelisi õlimaale ja akvarelle. Kodumaistel teemadel on tehtud „Kunstniku sünnipaik“, eesti neiu kujutis „Ketraja“ jmt.
1867.a. andis Peterburi Kunstide Akadeemia J. Kölerile professori tiitli.
Köler oli eestikeelse kooli, nn. Aleksandrikooli idee tuline pooldaja, tema abil sai C. R. Jakobson loa hakata välja andma oma võitlevat ajalehte „Sakala“.
Kustnik suri 22. aprillil 1899. Tema põrm toodi Peterburist Suure-Jaani kalmistule, matusepaika tähistab skulptor Amandus Adamsoni hauasammas.
