Tallinna suurejooneline kultuurikatla projekt jääb loodetud rahadeta PM
23 May 2008 EWR Online
Urmas Seaver, Postimees.ee
Esialgses plaanis üle 200 miljoni krooni nõudnud kultuurikompleksi rajamine kunagisse elektrijaama hoonesse linnahalli juures peab Tallinna praeguste plaanide kohaselt leppima vaid ligi 30 miljoni krooniga.
Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen ütles täna, et vastavalt linna eelarvestrateegiale on kultuurikatla jaoks plaanis kuni aastani 2011, mil Tallinn on Euroopa kultuuripealinnaks, eraldada 8-10 miljonit krooni aastas ehk järgneva kolme aasta peale ühtekokku kuni 30 miljonit krooni.
Kui varem plaanis linn kultuurikompleksi väljaehitamiseks leida konkursi teel arendaja, siis praegu on sellest loobutud ning Jäppineni sõnul hakkab linn ise kultuurikatelt arendama.
Ka Tallinna esitatud taotluses Euroopa kultuuripealinnaks saamisel on kirjas kultuurikatla väljaehitamine ning selle maksumuseks hinnatakse seal pisut üle 200 miljoni krooni.
Kultuurikompleksi idee välja käinud ja seda edasi arendanud MTÜ Kultuurikatla plaani kohaselt oleks tavatus keskuses üheskoos kino-, teatri- ja kontserdisaalid, kunstigaleriid, erinevate kultuurivaldkondade ja säästva renoveerimise õpitoad, raadiojaam, telestuudio, ateljeed ning muusikute prooviruumid.
Lisaks endise elektrijaama hoonele (Põhja puiestee 27a) oleks MTÜ idee kohaselt arendama hakatud ka selle naaberkrunti Põhja puiestee 35.
Veel mullu sügisel rääkis Jäppinen Postimehele, et kui konkursi teel kompleksi rajajat leida ei õnnestu, on linn Jäppineni sõnul valmis järgmise nelja aasta jooksul selle ehitamiseks andma 80–100 miljonit krooni, et see 2011. aastaks, mil Tallinn on Euroopa kultuuripealinn, siiski mingil moel tööle saada.
Hiljuti välisekspertidelt tellitud kultuurikatla teostatavus- ja tasuvusanalüüsis märgivad eksperdid, et Põhja pst 27a maja koristamine, selle ohutuks ja jätkusuutlikuks tegemine nõuab ligikaudu 90 miljonit krooni ehk linn peaks sinna investeerima järgmisel kolmel aastal kümme korda rohkem kui praegu plaanitud.
Kultuurikompleksi väljaarendamiseks vajalik investeering on uuringu kohaselt aga minimaalselt 215 miljonit krooni, kuid ideaalis kuni 700 miljonit krooni.
Jäppinen ütles täna, et igal juhul teeb linn kunagise elektrijaama hoone aastaks 2011 seest puhtaks ja korda, et seal saaks üritusi korraldada. Miks linn kompleksi jaoks rohkem raha pole kavandanud põhjendas ta nappide rahaliste võimalustega.
Jäppinen märkis, et suure osa kultuurirahadest neelab lähiaastatel näiteks Linnateatri kompleksi ehitus, mida linnavõim ei taha mingil juhul edasi lükata.
MTÜ Kultuurikatel üks eestvedajaid Peeter-Eerik Ots ütles, et kui linn kompleksi arendamiseks lisaraha ei leia, ei saa see kindlasti algselt plaanitud kujul aastaks 2011 valmis.
Märkmed: