Koosolekusaal oli omapäraselt ilmestatud: nii hääleõiguslikud liikmed kui minutaolised kontvõõrad-vabakuulajad istusid maitsekalt kaetud laudade ääres, supikausid ja tassid-taldrikud nina ees. Enne kui jõudsin ühtki imestavat väljendit kuuldavaks teha, asus koondise esinaine Anne Orunuk tulejoonele (kõnepulti ta ei vajanud) ja vajutas triklit. Soe ja südamlik tervitus kõigile kokkutulnuile saavutas täistabamuse.
Kui esinaise ettepanekul oli hetkelise vaikusega mälestatud aasta jooksul lahkunud liikmeid, paluti Lia Pikkovit öelda söögipalve. Viimane tegi seda skaudi- gaidilaagri eeskujul originaalsel moel: palvesõnade ajaks ühendati lauanaabritega käed – moodustati nn palvekett. Pean tunnistama, et selline palvetamisviis mulle väga imponeeris.
Supitirinad tiriti lauale, lasti hea maitsta ja kiideti vastset kokka, kes oli ilmselt otsustanud kohe oma tarbijaskonnale endast hea mulje jätta. Kui tirinate põhjad paistma hakkasid, sai sõna Ester Mandra.
Ester kui agar kodumaa külastaja oli varasemail kokkutulekuil ikka jaganud oma reisimuljeid ning seda oodati temalt nüüdki, kuid tekkis väike dilemma: tema seekordne reis seisab alles ees ja Ester ei söandanud hakata hiromanti mängima. Kuid leidlik inimene jänni ei jää. Ester edastas mälestused ühest enam kui pool sajandit tagasi toimunud reisist. See reis leidis aset siis, kui tal tänu Hrushtshovi sula-ajale õnnestus Eestist Kanadasse ümber asuda, et ühineda oma vanemate ja õdedega. Tükk omapärast ajalugu nii kuulajaile ja nüüd juba ehk isegi jutustajale.
Alles nüüd tegi esinaine juttu koosolekust, mille päevakord koos aruannetega kätte jagati. Ja siis oli ta ka sunnitud (pisut tõrksalt) tunnistama, miks maitsev supp ja kohv koos kohvikõrvasega koosolekut ennetasid: täis kõhuga on inimesed leplikud ja mugavad. Kõik aruanded kinnitati nii kähku ja üksmeelselt, et häältelugejate roll jäi tarbetuks. Protesti ei esitanud nemadki.
Valimiste ajal selgus, et kogu endine juhatus oli nõus uuesti kandideerima ja kohapeal uusi kandidaate ei esitatud. Seega jäi juhatuse koosseis endiseks: Anne Orunuk (esinaine), Ester Mandra, Sigrid Riko ja Luule Kann. Ka revisjonikomisjoni koosseis jäi samaks: Kalju Leis, Maimu Kommissar ja Aide Pflug.
Kohal algatatud küsimuste all oli juttu koondise 25. aastapäeva tähistamisest 2010. aasta märtsis. Nii kaugele on maakondliku tegevusega jõutud, kusjuures tuleb silmas pidada, et Harjumaa-Tallinn Koondis koos Tartlaste Seltsiga on noorimad selles mosaiigis.
Kõik Tallinna viivad teed viivad ka Tallinnast välja. Lahkuti rõõmsa meele ja hea tujuga, sest ametlikud asjad olid nii ilusasti seltskondlikega ühendatud, et pani järgmist koosolekut igatsema.
