Eesti omariikluse alguses täitis riigipea ülesandeid Eesti Ajutise Valitsuse Ministrite Nõukogu esimees, seejärel peaminister. Põhiseaduse kehtima hakkamisel 1920. aastal sai valitsusjuhi nimeks riigivanem. 1934. aastal oli Konstantin Pätsist peaminister riigivanema ülesannetes, 1937. aastal oli ta riigihoidja. 1938. aasta algul kehtima hakanud kolmas põhiseadus lahutas riigipea ja valitsusjuhi institutsioonid. Riigikogu liikmetest ja omavalitsuste esindajatest koosnev valimiskogu valis Eestile presidendi.
Alates 1918. aastast tänaseni on Eestil olnud 19 riigipead, neist viis olid sunnitud tegutsema paguluses. Näitusele on välja pandud 18 riigijuhi figuurid, millel olevad eesti- ja ingliskeelsed tekstid selgitavad nende elu, tööd ja saatust.
Eesti riigipeadest hukkas nõukogude okupatsioonivõim neli, vangistuses suri viis ja üks sooritas enne vahistamist enesetapu. Kodumaale on ümber maetud viis võõrsil surnud riigipead. Tänaseni ei ole teada kahe Eesti riigipea täpne saatus pärast arreteerimist, samuti on siiani teadmata kaheksa meie riigipea haua asukoht.
Avamisel tutvustab näitust selle koostaja Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak.
